-
Notifications
You must be signed in to change notification settings - Fork 2
/
dev.et
2000 lines (2000 loc) · 218 KB
/
dev.et
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
43
44
45
46
47
48
49
50
51
52
53
54
55
56
57
58
59
60
61
62
63
64
65
66
67
68
69
70
71
72
73
74
75
76
77
78
79
80
81
82
83
84
85
86
87
88
89
90
91
92
93
94
95
96
97
98
99
100
101
102
103
104
105
106
107
108
109
110
111
112
113
114
115
116
117
118
119
120
121
122
123
124
125
126
127
128
129
130
131
132
133
134
135
136
137
138
139
140
141
142
143
144
145
146
147
148
149
150
151
152
153
154
155
156
157
158
159
160
161
162
163
164
165
166
167
168
169
170
171
172
173
174
175
176
177
178
179
180
181
182
183
184
185
186
187
188
189
190
191
192
193
194
195
196
197
198
199
200
201
202
203
204
205
206
207
208
209
210
211
212
213
214
215
216
217
218
219
220
221
222
223
224
225
226
227
228
229
230
231
232
233
234
235
236
237
238
239
240
241
242
243
244
245
246
247
248
249
250
251
252
253
254
255
256
257
258
259
260
261
262
263
264
265
266
267
268
269
270
271
272
273
274
275
276
277
278
279
280
281
282
283
284
285
286
287
288
289
290
291
292
293
294
295
296
297
298
299
300
301
302
303
304
305
306
307
308
309
310
311
312
313
314
315
316
317
318
319
320
321
322
323
324
325
326
327
328
329
330
331
332
333
334
335
336
337
338
339
340
341
342
343
344
345
346
347
348
349
350
351
352
353
354
355
356
357
358
359
360
361
362
363
364
365
366
367
368
369
370
371
372
373
374
375
376
377
378
379
380
381
382
383
384
385
386
387
388
389
390
391
392
393
394
395
396
397
398
399
400
401
402
403
404
405
406
407
408
409
410
411
412
413
414
415
416
417
418
419
420
421
422
423
424
425
426
427
428
429
430
431
432
433
434
435
436
437
438
439
440
441
442
443
444
445
446
447
448
449
450
451
452
453
454
455
456
457
458
459
460
461
462
463
464
465
466
467
468
469
470
471
472
473
474
475
476
477
478
479
480
481
482
483
484
485
486
487
488
489
490
491
492
493
494
495
496
497
498
499
500
501
502
503
504
505
506
507
508
509
510
511
512
513
514
515
516
517
518
519
520
521
522
523
524
525
526
527
528
529
530
531
532
533
534
535
536
537
538
539
540
541
542
543
544
545
546
547
548
549
550
551
552
553
554
555
556
557
558
559
560
561
562
563
564
565
566
567
568
569
570
571
572
573
574
575
576
577
578
579
580
581
582
583
584
585
586
587
588
589
590
591
592
593
594
595
596
597
598
599
600
601
602
603
604
605
606
607
608
609
610
611
612
613
614
615
616
617
618
619
620
621
622
623
624
625
626
627
628
629
630
631
632
633
634
635
636
637
638
639
640
641
642
643
644
645
646
647
648
649
650
651
652
653
654
655
656
657
658
659
660
661
662
663
664
665
666
667
668
669
670
671
672
673
674
675
676
677
678
679
680
681
682
683
684
685
686
687
688
689
690
691
692
693
694
695
696
697
698
699
700
701
702
703
704
705
706
707
708
709
710
711
712
713
714
715
716
717
718
719
720
721
722
723
724
725
726
727
728
729
730
731
732
733
734
735
736
737
738
739
740
741
742
743
744
745
746
747
748
749
750
751
752
753
754
755
756
757
758
759
760
761
762
763
764
765
766
767
768
769
770
771
772
773
774
775
776
777
778
779
780
781
782
783
784
785
786
787
788
789
790
791
792
793
794
795
796
797
798
799
800
801
802
803
804
805
806
807
808
809
810
811
812
813
814
815
816
817
818
819
820
821
822
823
824
825
826
827
828
829
830
831
832
833
834
835
836
837
838
839
840
841
842
843
844
845
846
847
848
849
850
851
852
853
854
855
856
857
858
859
860
861
862
863
864
865
866
867
868
869
870
871
872
873
874
875
876
877
878
879
880
881
882
883
884
885
886
887
888
889
890
891
892
893
894
895
896
897
898
899
900
901
902
903
904
905
906
907
908
909
910
911
912
913
914
915
916
917
918
919
920
921
922
923
924
925
926
927
928
929
930
931
932
933
934
935
936
937
938
939
940
941
942
943
944
945
946
947
948
949
950
951
952
953
954
955
956
957
958
959
960
961
962
963
964
965
966
967
968
969
970
971
972
973
974
975
976
977
978
979
980
981
982
983
984
985
986
987
988
989
990
991
992
993
994
995
996
997
998
999
1000
Kas tüütute robotkõnede vältimiseks on viimaks lahendus?
Michael Rizzo jaoks on telefonile vastamine tihtipeale ajaraiskamine.
Tema Buffalos New Yorgis asuv Sports City Pizza Pub sõltub sellest, et kliendid helistavad ning tellivad kanatiibu, pitsat ja kartulilootsikuid.
Kuid suure osa ajast on tegemist automaatsõnumitega, mis üritavad pettust läbi suruda.
"Asi on jõudmas sinnamaani, et see ei võimalda teistel helistajatel meid kätte saada", ütles 24-aastane baariomanik.
Abi on teel, kuigi aeglaselt.
Viimase aasta jooksul on mobiiltelefonidele lisatud valitsuse innustusel uusi tööriistu soovimatute "robotkõnede" takistamiseks.
Federal Communications Commission on teinud ettepaneku võimaldada telefoniettevõtetel blokeerida rohkem rämpskõnesid ja loodab peletada petiseid suurte trahvidega.
Ekspertide sõnul ei ole need sammud lõplik lahendus, aga need on hea algus.
Föderaalsed ja osariiklikud mitte-helistada-loendid peaksid kaitsma inimesi soovimatute kõnede eest kaugturustajatelt.
Ent pettureid ei huvita, et nad seadust rikuvad.
Petturid jõuavad inimesteni odavalt ja hõlpsalt, kasutades "automaatvalijaid", mis teevad korraga automaatselt rohkelt kõnesid.
Hinnanguliselt saavad ameeriklased päevas kümneid miljoneid robotkõnesid.
Kõik neist ei ole loomulikult petturlikud.
Apteegid saadavad näiteks automatiseeritud sõnumeid retseptide täitmise kohta.
Kuid liigagi tihti on olukord järgmine: Oled maksuametile raha võlgu; Microsoft helistab, et su arvuti korda teha; pakutakse tasuta kruiisi!
Lisaks kasutavad rämpshelistajad keerukat tehnoloogiat, mis näitab telefonis helistajana kohalikku või tähtsa väljanägemisega numbrit, nagu maksuamet.
"Tüssamiseks" mõeldud numbrite puhul sobivate meetmete rakendamine raskendaks pettusi ja aitaks hoida Ameerika Ühendriikide tarbijatel kokku miljoneid dollareid, nagu väitis osariikide peaprokuröride grupp fcc dokumendis.
Telefoniettevõtted ja sõltumatud rakendused suudavad sõeluda või blokeerida soovimatuid kõnesid, võrreldes neid teadaolevate probleemsete numbrite andmebaasidega ja analüüsides kahtlast käitumist, nagu number, mis helistab paljudele inimestele mitte-helistada-loendites.
Juhtmevaba teenuse pakkujatel on samuti tööriistu, mis lisavad sissetulevatele kõnedele selliseid hoiatusi nagu "Tõenäoliselt pettus", kuid need ei ole kõigis telefonides ega paljudele ettemakstud kaardiga klientidele saadaval.
Verizonilt ja Sprintilt saab need tellida lisatasu eest.
Mõned Android-telefonid, sh Google 'i Pixel, sõeluvad rämpskõnesid tasuta.
Multimeediaprodutsent Jen Vargas (39) Orlandost Floridast ütles, et tema AT & T rakendus märgistab ja blokeerib teatud petukõned tema mobiiltelefonis, kuid telefoniliinide osas on ta loobunud.
"Võtan väga harva vastu kõnesid numbritelt, mida ma ei tea", ütles Vargas.
Rakendused nagu YouMail ja Nomorobo pakuvad kodutelefonidele tasuta, kuid piirangutega leevendust.
YouMaili puhul peab operaator lubama "tingimuslikku kõnede suunamist", mis suunab kõned edasi, kui liinile ei vastata või see on hõivatud.
Nomorobo ei ole kõigi koduse telefoniteenuse pakkujate puhul saadaval ega tööta vanemate, vasepõhiste telefoniliinidega.
Võimalik on osta ka vidinaid, mõned neist küllaltki rohmakad, mis blokeerivad kodutelefonides kõnesid.
Verizon testib samuti kahtlaste kõnede kohta hoiatuste kuvamist kodutelefonide numbrikuval.
Telefoniettevõtted suudavad juba blokeerida teatud kõnesid, mis on petturlikud.
Fcc on pakkunud välja eeskirjad taolise praktika formaliseerimiseks ja teiste pettuses kahtlustatavate kõnede blokeerimise lubamiseks.
See tähendab, et Verizon võib blokeerida maksuvaba numbri, mis võtab tasu eest kõnesid vastu, kuid ei algata ise kunagi ühtegi.
Operaatoritel oleks ühtlasi võimalik blokeerida kõnesid, mille puhul nad teavad, et need ei ole õigusjärgsed, nt 911 suunakoodiga numbrid.
Need eeskirjad vajavad veel viimistlemist.
Maureen Mahoney, avaliku korra aspirant mittetulunduslikus tarbijate liidus, ütles, et need arengud on "lootustandvad", kuid ei kaitse tarbijaid kõigi soovimatute kõnede eest.
Esiteks ei rakendu mitte-helistada-loendid teatud tüüpi helistajatele, nagu võlakogujad ja poliitilised kampaaniad.
Lisaks kataksid fcc eeskirjad Mahoney sõnul ainult võltsitud numbreid.
Kõik robotkõned ei ole mõeldud tüssamiseks.
Tarbijate liit soovib, et telefoniettevõtted teeksid kõnede blokeerimise tööriistad kõigile tarbijatele tasuta kättesaadavaks.
Pikemas perspektiivis toetab fcc tööstusharu püüdeid kinnitada, et helistaja on tõesti see, kes ta väidab end olevat.
Ehk ühel päeval on võimalik näha nutitelefoni ekraanil rohelist linnukest, kui helistaja on õigusjärgne.
Telefoniettevõtete lobist U.S. Telecom ütleb, et selle kasutusele võtmiseks võib kuluda mitu aastat, kuid see oleks robothelistajate vastu võimas tööriist.
Fcc otsib ühtlasi viise, kuidas lõpetada tüütute kõnete järgnemine tarbijatele, kes vahetavad numbrit.
Kui registreerida end praegu mitte-helistada-loendisse, kuid hankida endale hiljem uus number, ei pruugi turustaja seda teada ja võib uuel liinil tülitama hakata.
"Robothelistajad ei kao kuhugi", ütles Aaron Foss Nomorobost, mis on mobiil- ja kodutelefonidele mõeldud kõnede blokeerimise teenus.
"Nad on kriminaalid ja leiavad uue viisi, kuidas mis tahes süsteemist mööda minna.
Aga meie töö on teha see nende jaoks võimalikult keeruliseks ".
On mitu loogilist abinõu, mida tarbijad peaksid rakendama.
Ärge vastake telefonile, kui te ei tunne numbrit.
Jah, see ei ole kahjuks praktiline ettevõtete kõneliinide puhul, nagu Sports City 's.
Katkestage soovimatud kõned.
Ärge rääkige vastu ega vajutage ühtegi nuppu.
Kui suhtlete nendega, võivad nad märkida teid kellenagi, kes reageerib, ja matta teid rohkemate kõnede alla.
Võimaluse korral blokeerige number pärast kõnet.
Kasutage kõnede blokeerimise rakendusi.
Kui teil on privaatsusega seoses muresid, kontrollige rakenduse eeskirju, et näha, kas see jagab teie kõne- või kontaktandmeid turustajatega.
Ärge esitage helistajatele isiklikke andmeid, nagu pangakonto või sotsiaalkindlustuse number.
Nordea ja DNB ühendpank saab reaalsuseks aasta lõpus
DNB ja Nordea Balti üksuste Luminori nime kandvaks finantsgrupiks ühinemine saab teoks alles selle aasta viimases kvartalis, kirjutab Äripäev.
Ühises juriidilises kehas uste avamine on üha edasi lükkunud.
Pärast ühinemisplaanide avalikustamist mullu suvel viitasid pangad, et tehingu lõpuleviimine võiks jääda teise kvartalisse.
Aprillis ütles aga DNB kommunikatsioonijuht, et asi lükkub kolmandasse kvartalisse.
Nimelt andis Rootsi finantsinspektsioon Luminorile ühendpanga regionaalset olulisust arvestades täitmiseks lisajuhised.
Venemaa raudtee uurib võimalust panna käima Peterburi-Kaliningradi-Berliini reisirong
Venemaa raudtee uurib võimalust panna käima Berliini-Peterburi rongiliin Kaliningradi kaudu, teatas Kaliningradi raudtee direktor Viktor Golomolzin Interfax Severo-Zapadile.
Reisiliikluse monitooring räägib sellest, et majanduslikust seisukohast on Kaliningradi-Berliini rongide taas käimapanemine vaevalt võimalik.
Ja meie pakume teist marsruuti - Berliin-Kaliningrad-Peterburi.
Tehnilised võimalused selleks on olemas nii infrastruktuuri kui ka veeremkoosseisu osas ", ütles Golomolzin.
Veel märkis Golomolzin, et juba on olemas Vene rongid, millel saab vahetada rööpmelaiust ja jätkata liikumist Euroopa rööpmelaiusel.
Golomolzin leiab, et see suund on perspektiivikas, sest praegu peavad Peterburi ja kogu Venemaa loodeosa elanikud sõitma Saksamaale läbi Moskva ja Bresti.
Võimaliku variandina arutatakse marsruuti läbi Läti, kinnitas Läti Delfile Läti raudtee (Latvijas Dzelzceļš) pressiesindaja Māris Ozols, kelle sõnul praegu mingit konkreetset otsust ei ole, aga variant on arutusel.
Läti raudtee otsib koos partnerite, sealhulgas Venemaa raudteega võimalust konkurentsivõime tõstmiseks reisijatevoo teenindamisel, et raudteetransport saaks konkureerida maanteetranspordiga.
Mullu Eestisse tulnud Hiina firma tegi kohe 100 miljonit eurot käivet
Hiinlaste omanduses põllumajandustoodangu müüja Agritera, mis alustas tegevust alles eelmisel aastal, saavutas käibeks pea 100 miljonit eurot.
Kasumit teeniti ligi 2 miljonit eurot, kirjutab Äripäev.
Ettevõtte majandusaasta aruandest selgub, et põllumajandustoodangu kokkuostu ja hulgimüügiga tegeleva Agritera OÜ müügitulu ulatus 2016. aastal 100,6 miljoni euroni.
Kasumit teeniti 1,91 miljonit eurot.
Aasta varem ettevõttes majandustegevust ei toimunud.
Ettevõttes töötas mullu keskmiselt 3 inimest, 2015. aastal töötajaid ei olnud.
Käive töötaja kohta ulatus 33,6 miljoni euroni, keskmine brutotasu oli 316 eurot kuus.
Meil juba on neljapäevane töönädal, aga mitte selline nagu ootame
Avatud kontor.Foto: Scanpix, PantherMedia / Wavebreakmedia ltd
Paljudel eestlastel juba on nende endi teadmata ihaldatud neljapäevane töönädal.
Ent mitte selline, nagu nad ootaks, kirjutab Äripäev.
Selle on loonud moodne tööruumide planeerimine ehk avatud kontor.
Seinteta büroos kulub maineka juhtimisajakirja Harvard Business Review andmeil töötajail ligi 1,5 tundi päevas ehk peaaegu terve tööpäev nädalas tühja.
Ent kui neljapäevase töönädala all peetakse silmas nelja töö- ja kolme puhkepäeva, siis on selline sunnitud lahendus sellest kehvem.
Tööajast võetud 1,5 tundi on perega ja hobide või puhkusega veedetud taastumisaja asemel sisustatud keskendumisraskustega, töö tegemise segamisega, kasvava ärrituse ja ärevuse ning töötahte hääbumisega.
Kuidas finantseerida ettevõtte sõidukeid?
Muutunud tarbimisühiskonnas on laienenud ettevõtete sõidukite finantseerimisvõimalused - tavaliisingu kõrval on järjest enam ettevõtteid kasutamas ka täisteenusliisingut või hoopis kohustustevabamat pikaajalist autorenti.
Sõiduki liisimine ja rentimine on kaks selgelt erinevat finantstehingut, mis hõlmavad erisuguseid kohustusi ja ootusi, kuid mis sageli siiski segadust tekitavad.
Rahvusvahelise autorendi ettevõtte avis Eesti müügi- ja turundusjuhi Villi Tõldi hinnangul on näha, et ettevõtted liiguvad üha enam täisteenusliisingu suunas ja ka järjest rohkem kasutatakse pikaajalist rentimise võimalust.
Tõld tõi välja peamised küsimused, millele vastuseid otsides on võimalik valida endale sobilik sõiduki kasutamise viis.
Kui pikalt sõidukit kasutada?
Suurim erinevus auto rentimisel ja liisimisel on kasutamise aeg.
"Liisimist tasub eelistada pikemaajaliseks sõiduki tarvituseks, kui ettevõttel on plaan ärisõidukeid kauemaks perioodiks kasutusele võtta", selgitas Tõld, lisades, et tavaliisingu kasuks tasub otsustada, kui soovitakse sõidukit omada, täisteenusliisingu või pikaajalise rendi kasuks, kui sõidukit soovitakse kasutada kui teenust ehk igapäevaselt autot kasutada, kuid jättes hoolduskohustused teenuse pakkujale ning n-ö loobudes omandist.
"Rendiautol on liisinguperioodist tunduvalt lühem kasutusperiood, kuid paljud suuremad autorendiettevõtted pakuvad ka pikaajalist autorenti, kus auto rentimine toimub ilma keeruliste lepinguteta ja vabatagastusega", tutvustas Tõld erinevaid auto rentimise võimalusi.
Kes saab sõiduki omanikuks?
Tavaliisingu lõppemisel saab rentnikust auto omanik.
"Täisteenusliisingu puhul on liisinguperioodi lõppedes võimalik jätkata samadel või parematel tingimustel liisingumaksega, saades asemele samaväärne uus sõiduk, mis vastab ettevõtte vajadustele", sõnas ta, rõhutades, et kuna Tarbimisühiskond liigub järjest enam just teenusekesksele tarbimisele, siis on sõiduki omamine täiendav kohustus ettevõttele.
Lisaks on täisteenusliisingu puhul võimalus soovi ja kokkulepitud tingimuste alusel auto ka endale osta.
Rentimisel antud võimalust aga pole ning makstakse ainult kasutusperioodi eest.
Auto liisimine toimub üldjuhul autofirmade esindustes ning auto rentimine rendiettevõtete rendikontorist.
Autofirmade esindused tegelevad küll esmajoones sõidukite müügiga, kuid pakuvad samuti ka liisingu võimalust ning mõnel juhul ka autorenti.
Rendifirmadel on aga autod ainueesmärgiga neid välja rentida.
Tõld sõnas, et rentimisteenuse kasutamise põhjused on erinevad - paljud ettevõtted rendivad ametisõidukeid, lisaks on teenust mugav kasutada komandeeringus või puhkusel olles või kui enda auto on paranduses.
"Ametisõidukite puhul minnakse üha enam üle täisteenusliisingule, mis pakub kliendil kulude läbipaistvust, ajalist kokkuhoidu sõidukite ostu-, kasutus- ning tagastusprotsessis ning suuremat mugavust", tutvustas müügi- ja turundusjuht kasvavat liisingutrendi.
Iga aastaga kasutab aina rohkem ettevõtteid oma autopargi puhul täisteenusliisingut, optimeerides niimoodi oma kulutusi ja keskendudes nende põhiärile.
Milline on teenusepõhine kindlustuse katvus?
Kui liisitud auto puhul on kohustuslik kasko- ja liikluskindlustus, siis rendiauto on enamasti kaetud baaskindlustusega ning lisaks tuleb otsustada, kas võtta juurde näiteks avariikindlustus, varguskindlustus või täiskindlustus. "Kui võrrelda aga tavaliisingut täisteenusliisinguga, siis saab klient samaväärse kuumakse juures rohkem, kuna lisaks sõidukile ja kindlustustele katab kuumakse ka autode korralised hooldused, ööpäevaringse abi, rehvivahetused ja muud kokkulepitud teenused", selgitas Tõld.
"Kui tavaliisingusse saab võtta ükskõik millise uue sõiduki, siis täisteenusliisingu puhul aitab teenusepakkuja valida ettevõtte soovidele ja vajadustele vastava sõiduki, mis arvestab ka kasutamise funktsioone", võrdles ta, rõhutades, et täisteenusliising aitab kindlasti optimeerida ettevõtte autoparkidega seotud kulutusi.
"Rendisõidukite valik sõltub aga teenusepakkuja rendiautode pargist - erinevad rendiettevõtted pakuvad enda sõidukipargis nii väiksest ja ökonoomset sõidukit linnaliikluses kasutamiseks kui ka luksuslikku sedaanini ärikohtumisteks", kirjeldas Tõld.
Tihedal rentimisperioodil võib muidugi juhtuda, et soovitud auto on juba välja renditud, kuid selle vastu aitab soovitud sõiduki varakult ette broneerimine.
Valides liisimise või rentimise vahel, tuleks esmalt selgeks teha oma eesmärgid - kui pikaks ajaks on soov sõidukit kasutada ning mis on pikaajalised plaanid seoses autoga.
Kindlasti tasub hoolikalt tutvuda ka teenuste erinevate tingimuste ning kohustustega.
Kuidas üks mees ehitas oma tütrele 51 miljonit dollarit maksnud teemapargi
Üks Texases elav isa avastas, et ei ole ühtegi teemaparki, kus tema puudega tütar saaks mängida.
Seega otsustas ta ise ühe ehitada.
Gordon HARTMAN oli just perepuhkusel basseinist välja tulnud, kui tema 12-aastane tütar Morgan lähenes teistele vees mängivatele lastele.
Ta püüdis nendega sõbruneda, aga nad lahkusid kiiresti basseinist.
HARTMAN arvab, et nad ehmusid ära, kuna nad ei tea, kuidas kohelda puudega inimesest - Morganil on viieaastase kognitiivne arusaam ja ka teatud autismi vorm.
See intsident jäi teda kummitama.
"Morgan on imearmas noor tüdruk.
Temaga kohtumine toob alati naeratuse suule ja ta soovib kahtlemata kallistada.
Kuid on olnud palju kordi, kus me pole saanud teda erinevatesse kohtadesse viia ", ütleb ta.
HARTMAN ja tema abikaasa Maggie küsisid teistelt vanematelt, kuhu nad võiksid oma tütre viia - kuhugi, kus ta tunneks end mugavalt ja teised tunneksid end temaga suheldes samuti hästi.
"Jõudsime järeldusele, et sellist kaasavat kohta pole olemas", räägib HARTMAN.
Seega otsustas ta 2007. aastal selle ise ehitada.
Endine kinnisvaraarendaja müüs oma koduehitusettevõtted aastal 2005 maha, et rajada The Gordon HARTMAN Family Foundation - mittetulundusühing, mis aitab puudega inimesi.
Seejärel alustas ta "maailma esimese ülimalt juurdepääsetava teemapargi" loomist.
"Soovisime luua teemapargi, kus kõik saavad teha kõike, kus saavad mängida nii erivajadustega kui ka erivajadusteta inimesed", sõnab HARTMAN.
Ta kutsus kokku arstid, terapeudid, vanemad ja teised puudega ja puudeta inimesed, et rajatisega seoses nõu pidada.
Need püstitati 10-hektarilisse mahajäetud karjääri San Antonios Texases.
Park nimega Morgan 's Wonderland maksis 34 miljonit dollarit (26 miljonit naela) ja avati aastal 2010.
Atraktsioonide hulka kuuluvad täielikult juurdepääsetav vaateratas, seiklusi pakkuv mänguväljak ja minirong.
Külastajad ütlevad Hartmanile tihti, et neil oli võimalik alles esimest korda selliseid atraktsioone kogeda.
Olemas on ka karussell, millel on spetsiaalselt ratastoolidele disainitud tõllad, mis liiguvad loomade kõrval üles ja alla.
HARTMAN tõdeb aga, et Morgan oli alguses sõidu suhtes kartlik.
"Kui me avasime, ei julgenud ta sellele minna.
Ta ei saanud aru, miks see ringi käib ning miks loomad üles ja alla liiguvad ", ütleb HARTMAN.
Kulus kolm aastat, enne kui Morgan oli nõus karussellile minema.
"Algul seisis ta lihtsalt selle lähedale, siis istus ta loomale, aga me ei käivitanud sõitu.
See oli aeglane protsess, aga nüüd ta armastab sellega sõita.
Ülesaamine millestki, mis teda hirmutas, tähendas tema jaoks palju.
Mängides saavutatud väikesed asjad teevad suure vahe sisse ".
Alates selle avamisest on Morgan 's Wonderlandi külastanud üle miljoni inimese 67 riigist ja kõigist 50 Ameerika osariigist.
Kolmandik personalist on puudega ja sisenemine on tasuta kõigile, kellel on mõni haigusseisund.
"Mõistsin, et Morgan on üks õnnelikest, kuna tal on olemas paljud tema jaoks vajalikud asjad.
Ma ei tahtnud, et hind oleks teistele erivajadustega inimestele takistuseks ", ütleb HARTMAN.
"Avame igal aastal, teades, et jääme vähemalt miljoni dollari (750 000 naela) jagu kahjumisse, ning peame selle tagasi teenima korjanduste ja partnerite abiga".
Sel aastal laiendati teemaparki Morgan 's Inspiration Islandi ehk täielikult juurdepääsetava veepargi avamisega.
"Juulis külastas parki vähem inimesi, kuna ratastoolid muutusid liiga kuumaks.
Seega otsustasime kõrvale veepargi rajada ", räägib HARTMAN.
Mõnes saare osas on kasutatud sooja vett, mis aitab lihasprobleemidega külastajaid.
Saadaval on veekindlad motoriseeritud ratastoolid, mis töötavad suruõhu, mitte akudega.
Võimalik on ka jõel paadiga sõita.
Veepark maksis ühtekokku 17 miljonit dollarit (13 miljonit naela).
"Eile tuli üks mees Inspiration Islandil minu juurde ja lihtsalt hoidis mul käest", räägib HARTMAN.
"Ta osutas oma pojale, kellel on tõsised erivajadused, ja hakkas nutma.
Tema sõnul ei olnud ta poeg saanud varem vees mängida ".
Hartmani väitel ei ole kolm pargi igast neljast külastajast puudega ja pargil on just see mõju, mida ta lootis.
"See aitab inimestel mõista, et kuigi me oleme teatud viisidel erinevad, oleme tegelikult täpselt ühesugused", ütleb ta.
"Nägin, kuidas üks ratastoolis tüdruk läks teise, erivajadusteta tüdruku juurde ja nad hakkasid koos mängima.
See oli tõeliselt äge ".
Hartmanil ei ole plaanis rohkem parke avada, kuigi ta on saanud postiga ja meili teel sadu kirju inimestelt, kes sooviksid ka enda naabrusesse parki.
Selle asemel keskendub ta San Antonios erivajadustega noorukitele hariduslike rajatiste võimaldamisele.
"Ma tean, et on palju erinevaid organisatsioone, mis püüavad mujal midagi Morgan 's Wonderlandi sarnast ehitada, ja me jätkame nendega koostöö tegemist", lisab ta.
Ta võtab Morganit jätkuvalt teemaparki mängima kaasa - Morgan on seal nüüd omamoodi kuulsus.
"Kui ta siia tuleb, siis ta on nagu rokkstaar!
Paljud inimesed soovivad temaga rääkida ja temaga koos pilti teha, ta tuleb sellega hästi toime ", ütleb HARTMAN.
Morgan, kes on nüüd 23-aastane, saab asjadega aina paremini hakkama.
"Ta räägib nüüd rohkem ja enamik tema füüsilistest probleemidest on arvukate operatsioonidega lahenenud.
Me oleme nii uhked, et ta on nii kaugele jõudnud ".
Kui Morgan parki külastab, meeldib talle kõige rohkem kiikedel ja liivaalal mängida, aimamata, kui palju ta on teisi aidanud.
"Morgan teab, et park on saanud nime tema järgi, aga ma ei usu, et ta mõistab, mida see tegelikult esindab ja kuidas see on elusid muutnud", sõnab HARTMAN.
"Ta ei mõista, et see, kuidas ta on elus asjadega toime tulnud, on teinud temast tõelise inspiratsiooniallika".
Üleskutse leida autojuhid seoses tüdruku kahe vägistamisega Wittonis
Politsei püüab leida seoses 14-aastase tüdruku vägistamise uurimisega kaht autojuhti.
Teismelist rünnati Birminghamis Wittoni piirkonnas 26. juulil umbes kl 02: 00 (BST).
Enne seda rünnakut vägistati teda Wittoni jaamas.
Seoses esimese juhtumiga on ühele mehele süüdistus esitatud.
Briti transpordipolitsei soovib rääkida uurimise osana kahe autojuhiga.
Politsei sõnul on esimene auto heledat värvi sedaan.
Uurija-vaneminspektor Tony Fitzpatrick sõnas: "Meil on alust uskuda, et selle sõiduki juht rääkis jaama juures ohvriga, enne kui teine isik ta peale korjas ja seejärel autos vägistas.
Me soovime teada, mida selle vestluse käigus öeldi. Lisaks võib juht teada tähtsaid üksikasju, mis aitaksid meid uurimisel ".
Teise sõiduki juht, mis oli kirjelduste kohaselt punane VW Sharan, viis politsei sõnul ohvri tõenäoliselt pärast seda koju, kui teda oli teist korda vägistatud.
Vähipõetajast kass Genie nimetati aasta kassiks
Päästetud kass, kes oli oma omanikule luuvähiravi vältel toeks, nimetati riigi aasta kassiks.
Genie 't tunnustati, kuna ta lohutas oma omanikku, Lincolnist pärit Evie Hendersoni (11), kuue keemiaraviseansi vältel.
Evie 'l diagnoositi luuvähk 2016. aasta märtsis ja Genie seltskond aitas tal enda sõnul mitme valuliku operatsiooni ja pikalt haiglas veedetud ajaga toime tulla.
Kassi tunnustas kasside heategevusorganisatsioon Cats Protection Londonis toimunud tseremoonial.
Pildiallkiri: Evie sõnul oli kass talle toeks, kui ta kaotas keemiaravi tõttu oma pikad pruunid juuksed
"Minu meelest on ta parim.
Ta väärib seda.
Ta on minu jaoks alati olemas olnud ", ütles Evie.
"Ta tuli mu kipsis jala juurde ja istus mu jalgade kõrval.
Ta nuusutas kipsi ja hüppas seejärel diivanile, et käppadega mu põlvel patsutada.
Kui ma olin liiga haige selleks, et sõbrad saaksid külla tulla või et välja minna, ning pidin istuma kodus, tuli ta minu juurde ja see muutis mind palju rõõmsamaks, pakkudes suurt lohutust ".
Evie sõnul on tal oma lemmikloomaga eriline side, mis oli talle tohutuks toeks, kui ta kurnava ravi tõttu oma juuksed kaotas.
"See viis mind endast väga välja, kuna mul olid pikad pruunid juuksed.
Aga kuna parasjagu oli kevad, ajas Genie samamoodi karva ja see, et mina kaotasin enda juukseid ja Genie enda omi, leevendas natuke kogu seda šokki ".
Evie isa Chris Henderson ütles, et kass on olnud "suurepärane tähelepanu hajutaja" ja kirjeldas, kuidas Evie 'l oli kombeks haiglavoodis oma armastatud lemmikust videoid vaadata.
"Evie oli haiglas üle 300 päeva, seega veetsime seal rohkelt aega, ja see pakkus talle midagi, mida oodata, kui ta mõneks väärtuslikuks päevaks koju pääses".
11-aastane sõnas: "Ma igatsesin teda iga päev, kui ma haiglas olin, ja mu pere ütles, et tema igatseb mind ka.
Ta on mu parim sõber ja ma tõesti ei tea, mida ma ilma temata teeksin ".
Ärigrupp kihutab valitsust tagant Brexiti üleminekutingimustes kokku leppima
Üks Suurbritannia suurim ärilobistide grupp õhutab valitsust lõpetama tantsu Brexiti äärealade ümber.
Institute of Directors (IoD) pöördus valitsuse poole palvega käia välja "üleminekuleping", et muuta Brexitiga edasiminek sujuvaks.
Soovitakse, et valitsus looks üle "Brexiti lõhe" silla EL-ist lahkumise ja uute kaubanduskokkulepete püstitamise vahele.
Grupp hoiatas, et ilma taolise lepinguta seisab äritegevusel ees "lühiajaline kaootiline kaljuserval kõikumine".
Nad kritiseerisid valitsust "üleminekuga seoses kõikvõimalikes spekulatiivsetes vaidlustes" kaasalöömise eest.
Viimastel nädalatel on valitsuse liikmed esitanud vastuolulisi vaateid selle kohta, kui kaua üleminekuperiood kestab ja mida see endaga kaasa toob.
IoD aruandes "Brexiti lõhe silumine - võimalused üleminekuks" on kirjas: "Selle asemel et probleemi kaugelt kombata, peab valitsus tekitama selle teema ümber strateegilise arutelu.
See võiks minimeerida antud valdkonnas aina kasvavat segadust ja ebakindlust ".
Gerard Lyons, majandusteadlane ja grupi Economists for Brexit juhtfiguur, kirjeldas sel nädalal aga muret "kaljuserval kõikuva" Brexiti üle kui "paanikatekitajate juttu", mis meenutab Y2K arvutiprogrammivea hirmu aastatuhande vahetusel.
Varakantsler Philip Hammond hoiatas juunis: "On suur hulk äriinvesteeringuid, mida lükatakse edasi, kuni ettevõtted näevad selgemalt, mis nende arutluste tõenäoline tulemus on".
Allie Renison, IoD EL-i ja kaubanduspoliitika juht, ütles: "Kantsleril on õigus muretseda äriinvesteeringute venimise pärast.
See on talitluste EL-i ümberpaigutamise kõrval üks kõige sagedamini vaagitavatest muutustest, millega tuleb seoses Brexitiga tegeleda.
Viimane kehtib eriti IoD Põhja-Iirimaal asuvate liikmete puhul, kes kaaluvad praegu ühispaiknemist või ümberpaiknemist ".
IoD pakub välja mitmeid võimalusi, sh järgmised. Artikli 50 kokkuleppe pikendamine 2019. aasta märtsist edasi
Euroopa Majanduspiirkonnaga liitumine
Nõustumine jääma kauemaks EL-i seadusandluse valitsusalasse
Üleminekulise tollilepingu loomine sarnaselt EL-i tolliliiduga
Renison ütles: "IoD pakkus seoses üleminekuga need võimalused välja, lootes, et see sütitab kohase debati teemal, kuidas on kõige parem Brexit lõpuni viia.
Vahepealsete korralduste prioriseerimine ja seeläbi EL-ist väljumise riskide leevendamine tähendab, et lühiajalised kaootilised kaljuserval kõikumised ei kahanda edaspidiseid võimalusi ".
Austraalia liigad seisavad ristteel
Professionaalne sport seisab Austraalias ristteel: Mõni ala on rännanud korporatiivsel teel niivõrd kaugele, et on spordi alla liigitamiseks liiga ärikesksne;
Teised naasevad amatööride maailma, mis on liiga spordikeskne, et seda äriks pidada.
Seda segadust tõendavad Cricket Australia (CA) piinarikkad viivitused mängijatega palgakokkuleppe saavutamisel, Austraalia ragbiliidu (ARU) otsustamatus meeskonna vallandamisel, Austraalia jalgpalliföderatsiooni (ffa) sidusrühmade ülestõus, ragbiliiga raskused funktsioneeriva sõltumatu komisjoni kokkupanekul ning Austraalia jalgpalliliiga (AFL) järeleandmatud püüded olla rahva seas sotsiaalse õigluse lipukandja.
Investeerimispankur ja Austraalia spordikomisjoni eesistuja John Wylie on püüdnud juhtida olümpiasporti aktiivselt professionaalsete liigadega samale teele, paigutades juhtivatele kohtadele ärimehi, kellel ei ole eliitseid kogemusi spordi vallas.
Kaevandamisgiganti Rio Tintot, kellel on ametiühinguid taltsutava taktika kasutamise maine, nähti kollina CA probleemides Austraalia kriketimängijate liiduga (ACA) kokkuleppe saavutamisel.
Ca eesistuja David Peever on Rio Tinto Australia endine tegevjuhataja ja ta palkas CA-le palgaläbirääkimisteks appi Rio Tinto juhi ja nõuandja.
Ekslik oleks aga arvata, et eliitärimehed, kelle lähenemine on kriketimängijatega suhtlemisel halastamatu, ei armasta seda spordiala.
Peever oli näiteks Stormi kodumängude regulaarne külastaja, kuni ta kolis teise osariiki.
Sellest hoolimata on karmid läbirääkimised CA ja ACA vahel ning äärmiselt kõrged palgad jätnud mulje, et Austraalia suvine lemmikajaviide kuulub nüüd rohkem äri kui spordi valda.
Vastupidiselt on aga ARU oskamatu juhi, nab-i endise tegevjuhataja Cameron Clyne 'i suutmatus noppida välja Australian Super Rugby meeskond surunud liiga tagasi selle juurte juurde.
Ragbiliidu inimesed eelistavad nüüd lonkida äärelinna staadionile, et vaadata mängu amatöörmeeskondade vahel, rüübates samal ajal õlut ja süües hot dog 'i.
Ragbiliit kiitleb, et neil on Austraalias korporatiivselt kõige kvalifitseeritum ja mitmekülgsem juhatus, kuid liiga ebaõnnestumised rahvusvaheliste partnerite nõuete täitmisel näitavad, et tegemist on endiselt liiga suures osas spordiga, et olla äri.
Nii ragbiliigal kui ka jalgpallil on probleeme juhtimisega, kuna sidusrühmad nõuavad rohkem võimu.
Mõlema liiga esimehed, John Grant ARLC-st ja Steven Lowy ffa-st, on näidanud, et nende ärioskustest ei ole piisanud, et saavutada korporatiivset stabiilsust.
Grant, endine Kangaroo, juhtis edukat IT-ettevõtet, kuid oli 20 aastat mängust täielikult eemal.
Sellest sai väärtus, kui värskelt moodustatud ARLC vajas sõltumatut eesistujat.
Liiga sidusrühmad, kes ei usaldanud üksteist, otsustasid, et komisjoni töös ei saa osaleda keegi, kes on osalenud viimasel kolmel aastal ragbiliigas mis tahes moel, välja arvatud passiivse fännina.
Pendel liikus aga liiga kaugele ärilisele poolele ja liiga fännid on otsinud sellest ajast saati päästjat - kedagi, kellel oleks spordis nimekas minevik.
Westfieldi välisinvesteeringute tegevjuhataja Lowy päris ffa esimehe rolli oma isalt Frankilt, ühelt Austraalia rikkaimalt inimeselt.
A-liiga klubid soovivad olla juhatust valivas kongressis paremini esindatud.
Nende omanikud kaotavad raha, kuid usuvad, et nad on sama väärikad kui Manchester United.
Irooniliselt saadab spordi- ja ärieetika kants FIFA välja saadikuid spordi kodusõja lõpetamiseks.
AFL-il on omaenda sidemed Rio Tintoga hiljuti erru läinud eesistuja Mike Fitzpatricku ja AFL-i endise voliniku Chris Lynchi, kaevandamisgigandi finantsjuhi kaudu.
Liiga uhkustab riikliku eestvedaja rolli võtmisega soolise võrdsuse, pärismaalaste ja põgenikega seotud tegevuste ning geiõiguste edendamisel.
Mõni küünik võiks vihjata, et seda tehakse valitsuse abirahasid piieldes.
AFL-i eesistuja Richard Goyder ütles Fitzpatricku kohale astudes: "AFL on midagi enamat kui äri, arvestades, kuidas see abistab kõiki neid kogukondasid".
Goyder on Wesfarmersi varsti ametist lahkuv tegevjuhataja ja AFL-i esimene eesistuja, kes ei ole mänginud mängu eliittasemel.
Endine Wesfarmersi eesistuja Bob Every on tegev Cricket Australia juhatuses.
Professionaalsete spordialade juhatuse liikmete määramise läbivaks jooneks on tihtipeale iseseisvuse tähtsustamine kompetentsuse ees.
Äriinimeste värbamise tuhinas on nad unustanud millegi, mida võiks kutsuda kiindumiseks ja kireks spordi vastu.
Veelgi enam, paljud korporatiivsed raskekaallased ei ole harjunud meedia intensiivse ja mõnikord ka isiklikule tasandile laskuva kriitilise jälgimistegevusega.
Miski, mis töötab korporatiivses maailmas, ei pruugi spordivaldkonda üle kanduda.
Jordaania kohus jõustas kolme Ameerika Ühendriikide sõjaväelase tapmise eest eluaegse karistuse
Jordaania sõjaväeline apellatsioonikohus määras Jordaania sõdurile eelmisel aastal kolme Ameerika Ühendriikide militaarkoolitaja mahalaskmise eest eluaegse karistuse.
Sõjatribunal määras eelmisel kuul vanemseersant Marik al-Tuwayhale Lõuna-Jordaania lennubaasi sissepääsu juures ameeriklaste tapmise eest eluaegse vanglakarsituse koos raske tööga.
Al-Tuwayha avas ameeriklaste karavani pihta tule, väites, et ta kartis baasi rünnakut.
Pärast otsust avaldatud turvakaamera video näitas aga, et ta jätkas tulistamist ka siis, kui kaks ameeriklast varjusid ja vehkisid kätega, et tulistamine lõpetataks.
Uudistesait Hala Akhbar, mis on seotud Jordaania sõjaväega, teatas neljapäeval, et viie kohtunikuga sõjaväeline apellatsioonikohus kinnitas al-Tuwayha karistuse.
Sylvester Stallone astub külalisrollis üles sarja "Meie elu" teises hooajas
Juhtivprodutsent Dan Fogelman teatas neljapäeval Television Critics Associationi pressituuril sarja puudutava foorumi raames, et NBC populaarse draamasarja eesootavas teises hooajas astub üles Sylvester Stallone.
Näitleja astub külalisena üles Kevini (Justin Hartley) kaastähe rollis hooaja alguses toimuvatel filmivõtetel.
"Kevin mängib suures filmis ja meil oli vaja suurt kaastähte", ütles Fogelman.
Eelmise hooaja lõpus palgati Kevin tähtsasse rolli sarjast põgusalt läbi vilksanud Ron Howardi lavastatud filmis.
Sel hooajal näeme, kuidas tegelane osaleb projektis ja soojendab ühtlasi üles suhteid oma eksiga, keda mängib Alexandra Breckenridge.
Fogelmani sõnul mängib Stallone "filmis, milles Kevin osaleb, isafiguuri".
"Meie elu" täht Milo Ventimiglia, kes mängib sarja minevikupiltides Hartley isa, mängis kokkusattumusena 2006. aasta filmis "Rocky Balboa" Stallone 'i poega.
Fogelman ütles, et Ventimiglia endiselt õitsev sõprus Stallone 'iga oli tõenäoliselt see, mis aitas sarjal suure staari külalisnäitlejaks meelitada.
"Meil on tema jaoks suurepärane stsenaarium.
Ma usun, et see tuleb tõeliselt põnev ", sõnas Fogelman.
"Meie elu" naaseb teleekraanidele 26. septembril.
James Harrison kulutab aastas ligikaudu 300 000 dollarit, et hoida oma keha mänguvormis
Iga NFL-i mängija sõltub elatise teenimisel oma kehast.
Seetõttu investeerivad ka paljud teised atleedid rohkelt raha keha hooldamisse ja taastamisse, et püsida tippvormis.
Jeremy Fowler portaalist ESPN.com uuris lähemalt, kui kaugele on mõned veteranid valmis minema, et oma karjääre pikendada.
Ükski juhtum pole aga niivõrd äärmuslik kui 39-aastase James Harrisoni, 14. hooajaks valmistuva Pittsburgh Steelersi tagumise kaitseliini mängija oma.
Fowleri andmetel kulutab Harrison aastas keskeltläbi 300 000 dollarit nõelravile, massaažiteraapiale, kiropraktikutele ja kuppude panemisele.
Suurem osa kuludest on seotud üle riigi reisimisega, et spetsialistidega kohtuda.
"Ma ei pea selliste asjade kohta arvet pidama", ütles Harrison.
"Kui võrrelda teenitud summasid minu kulutustega, on väljamaksed seda väärt, arvestades, kuidas ma ennast tunnen".
Mike Mitchell, Harrisoni treeningupartner ja meeskonnakaaslane Steelersis, hindas oma keha eest hoolitsemise aastaseks summaks 200 000 dollarit.
30-aastane Mitchell on testinud keha lõdvendamist (inglise keeles "body tempering"), mida Fowler kirjeldas kui "55 kilo metalli kasutamist massaažirullina".
"Ennast selle peal rullimise asemel rullitakse seda sinu peal", ütles Mitchell.
"Kui sul on jalas mõni pinges koht ja nad hakkavad seda asja ringi liigutama, on see kohati valus.
Aga kui püsti tõused, on pinge kohe kadunud.
See lihtsalt peksab pinge välja ".
Nemad on valmis lisapingutusi tegema, aga endised NFL-i mängijad Barry Cofield ja Ryan Harris kulutavad aastas taastumisele keskmiselt 50 000 dollarit.
Cofield, kes mängis 10 hooaega New York Giantsi ja Washington Redskinsi ridades, on väljendanud kahetsust, et ta ei kulutanud rohkem.
"Kui ma saaksin tagasi minna, siis investeeriksin veelgi enam", ütles Cofield Fowlerile.
"Kulutaksin tõenäoliselt vähemalt kaks korda rohkem.
Olin oma karjääri esimesed kaheksa aastat väga hea tervise juures.
Lõpu poole oleks ehk olnud abi rohkematest protseduuridest ".
Ryan Shazier, 24-aastane tagumise kaitseliini mängija, väljendas valmidust astuda oma veteranidest Steelersi meeskonnakaaslaste jälgedes.
"Kui sa maksad 100 000 dollarit ja teenid mängides täiendavad kolm miljonit, on see otsus üsna lihtne", ütles Shazier.
Mis puutub karjääri pikaajalisusesse, on mängijate taastumisse investeerimine palju nutikam kui raha kulutamine autodele ja villadele.
Keskmisel NFL-i mängijal veab, kui ta saab mängida kauem kui 30. eluaastani, seda enam peaks Harrisoni edu veenma tema kolleege oma kulutusi teise kohta suunama.
Aga võib-olla suudavad nad lihtsalt mõne kohaliku spetsialisti leida.
Kuidas printsess Diana kasutas oma meiki relvana
Kui mõtlen printsess Diana meigile, tuleb esimese asjana silme ette silmalainer.
Nooremas eas tütarlapselik sinine.
Hiljem paks must lainerijoon tema Martin Bashiri "Panorama" intervjuus, mille mõju oli laastav, kui ta läbi paksude ripsmete üles vaatas, tuues kuuldavale surematu fraasi: "Meid oli selles abielus kolm, seega oli see pisut liiga rahvarohke".
Suured ja märjad silmad, mis olid ümbritsetud tema kõhetus, kahvatus näos paksu musta joonega, jätsid temast haavatud looma mulje.
Just seda efekti ta püüdiski saavutada.
Väljaspool avalikkust ei kandnud printsess Diana aga kunagi eriti meiki, vähemalt mitte moodsate standardite järgi.
Asi ei olnud ainult selles, et ta ei vajanud seda - ta oli loomulikult ilus -, vaid ta nägi selles tüütut kohustust, midagi, mis on seotud pigem töö kui mõnuga.
Avalikkuse ees võis ta kanda paksu meigikihti.
Kord saabus ta Conde Nasti, Vogue 'i kirjastajate kontorisse, kandes paksu, peaaegu oranži jumestuskreemikihti.
Ta palus vabandust, öeldes, et tema nahk peab justkui päikesest paitatult särama, sest kui ta läheks välja "tavaliselt", siis kõmufotograafid pildistaksid teda ja seejärel esitaksid kõik süüdistusi, et ta näeb välja "kahvatu", "tuhm" ja "väsinud".
Just sel põhjusel käis Diana kolm korda nädalas solaariumis, kasutades selleks oma kodus olevat masinat.
Tänapäeval pandaks sellist teguviisi loomulikult tervislikel põhjustel pahaks, kuid Diana jaoks oli sel kasulik eesmärk - see võimaldas tal näidata maailmale tema päikselist olemust, kuigi tema sisemust täitsid mustad pilved ja äike.
Kuningliku perekonna tõenäoliselt üks suurim viga oli arvata, et kui nad kiidavad ta Charlesi abikaasana heaks, saavad nad endale ühe väikse kauni sugumära, kellel on ajuks vaid suhkruvatt.
Tegelikkus oli aga hoopis vastupidine.
Ta ei pruukinud küll olla koolis klassi parim, aga kui asi puudutas imago loomist, siis selles oli ta läbinisti viieline õpilane.
Diana jaoks seisnes soengu ja meigi tähtsus selles, et neid oli võimalik kasutada tuju või tunde edasiandmiseks.
Muidu ei pakkunud need talle vähimatki huvi.
Tema sõber Rosa Monckton - Diana oli tema noorima lapse ristiema - mäletab, et meik ei olnud miski, millest nad tavatsesid rääkida.
"Mäletan vaid seda", ütles ta, "kui suurt kergendust ta tundis neil kordadel, kui käisime koos puhkamas ja ta ei pidanud end meikima".
Tänapäeval kipume me mõtlema meigist kui millestki, mis täiustab naise väljanägemist, kuid Diana elukaarele tagasi vaadates on selge, et ta kasutas seda võimsa suhtekorralduse tööriistana.
Need hetked, mil ta tundis end kõige vabamalt, oli kõige rohkem tema ise, on need hetked, mil ta oli ühtlasi kõige loomulikum, kandes väga vähe meiki.
Aastal 1993 koos oma kahe noore pojaga Thorpe 'i pargis loggers Leapi atraktsioonil alla kihutades oli ta läbimärg ja naeris südamest, ripsmetušš silmade all laiali nagu mis tahes teisel emal, kes veedab päeva lastega.
Neli kuud pärast seda, kui teatati tema ja Charlesi lahkuminekust, nägi ta viimaks välja trotsivalt muretu ja "tavaline".
Või hilisematel aastatel treeningusaalist välja tõtates, juuksed taha seatud, vormis jalad jalgrattapükstes, nägu treeningust punetav, tervis ja elujõud õhkamas igast tema poorist.
Tema elu lõpu poole, mil ta hakkas oma iseseisvust maksma panema ja tema enesekindlus kasvas, nägime aina rohkem sellist Dianat.
Ta sidus end Halo Trustiga ja kõndis 1997. aasta jaanuaris läbi Angola miinivälja.
Tol hetkel 35-aastaselt, juuksed pehmed ja loomulikud, nägu peaaegu täielikult meigivaba, nägi ta arvatavasti kaunim välja kui eales varem, meenutades seda säravat ja lootusrikast noort tüdrukut, kes 15 aasta tagusel kihlusfotol naeratas.
Diana oli just jõudmas oma parimatesse aastatesse.
Varastel aegadel oli noorel Diana Spenceril unenäoline Raffaeli-eelne olemus.
Aga ei läinud kaua, kuni algas "printsessifitseerimine" - protsess, mida dirigeerisid peamiselt press ja palee, et teha Dianast rafineeritud noor neiu, kes oleks väärt oma uut seisust.
Osaliselt hõlmas see Clayton Howardi, veteranist meigikunstniku, keda lord Snowdon kasutas tihti fotoseanssidel, kätetööd.
Howard kohtus kartliku Dianaga esimest korda Snowdoni Kensingtoni linnamajas, et jäädvustada ajakirja Vogue jaoks ametlik kihluspilt.
Sel hetkel, 1980. aastate lõpus oli Diana alles tühi lõuend.
Tema kõige peenemad ilutooted olid pärit The Body Shopist, näiteks Elderfloweri silmageel.
Howard kasutas Max Factori jumestuskreemi Sheer Genius tooniga Honey Touch ja Max Factori põsepulka tooniga Frosted Coral.
Silmalaugudele kandis ta Elizabeth Ardeni toone Rice ja Timberland ning kulmule valge härmatiseefektiga lauvärvi.
Väljanägemist täiustasid Elizabeth Ardeni sinine ripsmetušš ja sinine kontuurpliiats.
Ja me teame seda kõike, kuna Howard lõi tema jaoks näoskeemi.
"Diana silmad on nii imetlusväärset värvi, et ma soovisin nende rabavat sinisust rõhutada", kirjutas ta hiljem.
Lõpptulemus ei ole aga sellise noore tüdruku puhul eriti meelitav - ta näeb välja nagu 18-aastane, kes on saamas 50.
Ta kulmud on liiga rõhuvad ja silmadele kantud liiga palju igavat pruuni.
Kõige rabavam on siin aga kurikuulus silmalainer silmalau siseservas selles tontlikus Disney printsessi sinises toonis.
Fantaasiatoon fantaasiapruudile.
Pole siis imestada, miks Diana pisut ebakindlalt meie poole vaatab.
Üks Diana ängistuse allikas oli asjaolu, et ta ei teadnud kunagi, kust lõppeb avalik persoon ja algab privaatne.
See oli selle protsessi algus.
Inimene, kes Diana väljanägemist tõenäoliselt kõige enam mõjutas, oli Mary Greenwell, kes mängib tänapäeva meigimaailmas siiani tähtsat rolli.
Meigikunstnik, kes on praegu teiste hulgas Chaneli saadik, on endiselt üks meigimaailma ikoonidest.
"Dianal oli uskumatult kaunis nahk ja pikad jäsemed", meenutab ta.
"Ta oli lihtsalt imekaunis.
Mehed jumaldasid teda.
Ta oli seksikas, ilma et ta oleks seda püüdnud ".
Mary kohtus Dianaga esimest korda 1991. aastal, kui Vogue 'i toonane peastilist Anna Harvey palus tal teha Dianale meigi enne detsembrinumbri fotoseanssi ühe ajakirja kõige hinnatuma fotograafi Patrick Demarchelier' ga.
Meeskonda kuulus ka juuksur Sam McKnight.
See toimus siis, kui Diana ja Charlesi abielumured olid kõige suuremad ja avaliku toe nimel algas jagelemine.
"Nad ei öelnud meile, kes see on, kuigi me teadsime, et tegemist on kellegi väga kuulsaga", ütles Greenwell.
"Kui me kohale jõudsime, seisis Diana lihtsalt kaunilt seal, oli soe ja sõbralik ning äärmiselt elevil, et saab olla Vogue 'i esikaanel".
See kaanepilt - Diana lihtsas mustas kampsunis, lõug toetumas kätele, tema sinised silmad erksad, küüntel elegantne Prantsuse maniküür, juuksed lühikeseks lõigatud - oli murranguline.
Sellest kiirgas positiivsust, individuaalsust ja elegantsi.
Ennekõike oli see kaasaegne, andes edasi varaste üheksakümnendate klanitud minimalistlikku esteetikat ning tekitades tugeva kontrasti Diana ja kuningliku perekonna vahel, kellel seisis ees "annus horribilis", nagu kuninganna seda hiljem nimetas.
"Diana oli oma meigi suhtes väga pingevaba.
Ta lihtsalt tahtis näha välja värske ja teistmoodi ", ütles Greenwell.
Aja jooksul õpetas ta Dianat ennast ise meikima - kreem, jumestuskreem, peitepulk silmade tõstmiseks, ripsmetušš - ja rõhutas tervislikku nahahooldusrutiini, julgustades teda enda eest hästi hoolt kandma ja järgima mantrat "sisemine ilu".
Diana "tegi kõike mõõdukalt", ütleb Greenwell.
Ta magas piisavalt ja vähendas alkoholi tarbimist, mis on värske väljanägemisega naha jaoks väga oluline.
Printsess eelistas Guerlaini jumestuskreemi, Clarinsi huulepulkasid ja Clinique 'i Wild Rose' i põsepuna.
Kuid suurim teene, mille Mary Dianale tegi, oli tema võõrutamine sinisest silmalainerist.
"See tegi teda lihtsalt nii palju vanemaks", ütles ta.
Selle asemel kasutas ta pehmete pruunide ja neutraalsete toonide kombinatsiooni koos pruuni pliiatsijoonega ripsmepiiril, mis olid omavahel sulandatud, nii et kõik servad olid kaunilt pehmed.
Tihtipeale kasutas ta lihtsalt toonivat kreemi ja pisut päikesepuudrit, et Diana tervislikku sära rõhutada.
"Dianal oli kombeks mulle helistada ja mind enda juurde kutsuda, et toodete üle arutada, mida mulle meeldis väga teha", ütles Greenwell mulle.
"Ma arvan, et see oli tema jaoks lõõgastav; võimalus võtta paar hetke iseendale".
Tema lemmik oli luksuskaubamärk Clarins.
Diana kasutas väidetavalt nende tundlikule nahale mõeldud päeva- ja öökreemi ning nende Alpi ravimtaimedega puhastuspiima ja toonerit.
Ta käis ühtlasi kosmeetik Janet Fildermani Kesk-Londoni ilusalongis regulaarselt näohoolduses.
Dianal oli kuulsalt kaunis nahk, kuid mõnikord esines tal rosaatsead, mõõdukat põselöövet, mis on tihtipeale tingitud stressist.
Selle leevendamiseks kasutas ta looduslikke rahustavaid õlisid, sh kibuvitsaõli.
"Dianal oli võrratu luustruktuur", ütles Greenwell.
Ainus osa tema välimusest, mille suhtes ta väga enesekindel polnud, oli tema nina.
Anna Harvey meenutab: "Ükskord, kui ajalehed kirjutasid, et ta oli käinud Ninaga iluoperatsioonil, pöördus ta minu poole ja ütles naerdes:" Ausalt, kui ma oleks lasknud oma nina opereerida, kas sa arvad, et ma oleks siis sellise valinud? ""
Kui Mary Greenwelli ja Sam McKnighti nõuanded hakkasid kinnistuma, tundis Diana end oma uue väljanägemise suhtes aina enesekindlamalt.
Üks tema kõige meeldejäävamaid avalikkuse ette astumisi - 1994. aastal Londonis Serpentine 'i galeriis, kus ta kandis kuulsat "kättemaksukleiti", väljakutsuvat, paljaste õlgadega figuuri rõhutavat eksemplari Christina Stambolianilt - näitab, et välja hakkas kujunema tema elu lõpuaastate signatuurstiil.
Lühikeste ja üle kõrvade taha kammitud juustega on Diana üheaegselt seksikas ja dünaamiline, tema lühike soeng teravas kontrastis väga väljakutsuva musta siidkleidiga.
Tema meik on täiuslik - meelitav, kuid samas tagasihoidlik, must silmalainer rõhutamas tema silmade sinisust.
Pelgamata eredaid värve, eriti punaseid, kandis ta läikivat tulipunast küünelakki, üsna tõenäoliselt Revlon redi, millest sai seejärel mõnes mõttes kaubamärk.
Mõni kuu hiljem välgutas ta oma elegantset punast maniküüri lapsekaotusfondi lansseerimisel Kuninglikus Õenduskolledžis.
Printsess oli tervislikkuse ja enesekindluse etalon.
Ja viimaks omas ta ka täielikku kontrolli.
Päevitunud ja vormis, tema meik veatu, annab ta edasi täpselt seda, mida ta soovib, et vaatajad mõtleksid: Siin on naine, kellel tundub olevat viimaks enesetaju ja eesmärk elus ning kes on viimaks, olles saanud just 36, leidnud oma koha.
On tõeliselt kahju, et ta ei jõudnud seda endale tõestada.
IAAF hoiatab, et petiseid jälgitakse Londoni maailmameistrivõistlustel teravalt
Reedel algavad Londonis Kergejõustiku maailmameistrivõistlused ning sportlased on seoses dopinguskandaalidega rohkemas rambivalguses kui kunagi varem.
Need maailmameistrivõistlused on esimesed, mida valvab uus organ, athletics Integrity Unit (AIU), mis jälgib ühtlasi korruptsiooni, hasartmänge ja tulemuste võltsimist.
"Ei ole võimalik välistada, et inimeste loomus ei lase taolistel asjadel juhtuda.
Saame aga öelda, et meil on parimad praktikad ning parim dopinguvastane programm, mis saab teabele ja andmete kogumisele tuginedes praegu üldse olla, ja eks me näeme tulemust pärast üritust ", ütles AIU esindaja David Howman.
AIU on lubanud 19 sportlasel ligikaudu 190 vene sportlasest, kes on droogidega vahele jäänud, neutraalsete sportlastena võistelda.
Trumpi transkriptide lekitamine on endiste prokuröride sõnul tõenäoliselt föderaalne kuritegu
See, kes lekitas president trumpi ja välisriikide juhtide vaheliste telefonikõnede transkriptid pressile, pani tõenäoliselt toime kuriteo, väitsid neljapäeval endised prokurörid, kui seaduseandjad esitasid üleskutse süüalune välja selgitada.
"Nende dokumentide volitamata avalikustamine pressile on kuritegu", ütles endine Columbia ringkonnaprokurör Joe diGenova Fox Newsile.
Need erinevad aktid, mis hõlmavad presidendi ja välisriikide juhtide vaheliste vestluste märkmete ja nende transkriptide avalikustamist, on tõsine oht riiklikule julgeolekule.
The Washington Post teatas lekkinud dokumentide põhjal neljapäeval uutest üksikasjadest trumpi jaanuari lõpus toimunud pingeliste kõnede kohta Mehhiko presidendi Enrique pena Nieto ja Austraalia peaministri Malcolm Turnbulliga.
Esimeses käskis Trump Mehhiko riigijuhil väidetavalt lõpetada avalik kuulutamine, et tema valitsus ei maksa piirimüüri eest.
Ajalehe sõnul sisaldasid transkriptid märkmeid, mis viitavad, et riikliku julgeolekunõukogu ülemjuhataja on need salastanud.
The Post ütles, et nendeni jõudsid terviklikud transkriptid, mille olid "pannud kokku Valge Maja töötajad" ja mis põhinesid Valge Maja märkmetegijate kirjetel.
"Olemas on föderaalne seadusesäte, mis teeb sellisest salastatud teabe volitamata isikule lekitamisest kuriteo, föderaalse kuriteo", ütles endine New Yorgi riigiprokurör Doug Burns telefoniintervjuus.
Kuigi mõni nende kõnede üksikasi tuli avalikkuse ette juba veebruaris, märgib transkriptide avalikustamine palju suuremat hoopi Valgele Majale, kes püüab lekkeid vähendada.
Aruanne avaldati juhuslikult ajal, mil trumpi administratsiooni juhtfiguurid olid valmistumas reedel jõuliselt avalikkuse ette astuma, et näidata oma pühendumust salastatud teabe lekitajate väljajuurimisele.
Peaprokuröri Jeff Sessionsit, riiklikku luuredirektorit Dan Coatsi, peaprokuröri asetäitjat kindral Rod Rosensteini ning riikliku vastuluure ja julgeoleku keskuse juhti William Evaninat oodatakse justiitsministeeriumi peakorteris avalikkust olukorraga kurssi viima.
Ei ole selge, kas justiitsministeerium uurib The Posti leket.
Selleks, et keegi selle eest vastutusele võtta, tuleb Burnsi sõnul "kindlaid elemente selgelt tõestada".
Ta ütles, et "sel teemal võib tekkida kähmlusi", viidates endise riigisekretäri Hillary Clintoni meilide uurimisele ja otsusele süüdistust mitte esitada.
Need kaalutlused hõlmavad dokumendi märgistusi ja ajalugu ning selle täpset klassifikatsiooni.
Salastatuse korral uurivad prokurörid, kas dokument lekitati volitamata isikule viisil, mis mõjutab negatiivselt Ameerika Ühendriikide huvisid.
"Kui kõike seda suudetakse tõestada, võivad inimesed olla kahtlemata kriminaalselt kaitsetus olukorras", ütles Burns.
"Pole kahtlustki".
Kui rääkida trumpi telefonikõnede transkriptidest, ütles diGenova, kes oli spionaažijuhtumite prokurör, et sellised dokumendid on "tavaliselt klassifitseeritud saladusena ja kõrgemalt".
Väites, et need lekked ohustavad Ameerika Ühendriikide valitsuse võimet ajada välispoliitikat, pöördus diGenova peaprokuröri poole palvega kutsuda kokku föderaalne kriminaalne vandemeeste kogu, et lekitajad leida.
Ta ütles ühtlasi, et The Washington Posti reporterite ja toimetajate telefonikõnede kirjete saamiseks tuleks esitada kohtukorraldus - see on miski, mille vastu reporterid kahtlemata protestima hakkaksid.
UTAH 'vabariiklasest senaator Mike Lee ütles neljapäeval Capitol Hillil, et salastatud teabe lekitamise puhul peaks toimuma kriminaalne menetlus.
"Tuleb leida inimene, kes need lekitas - teda tuleb karistada ja lisaks tuleb ta vallandada", ütles Lee Fox Newsi saates "America 's News HQ".
"See on vastuvõetamatu ja sellist asja ei tohiks kunagi juhtuda".
Lee, kes töötas juristina, enne kui ta 2010. aastal senatisse valiti, ütles, et selline leke on "kuritegu, väga tõsine föderaalne kuritegu".
"Sellise teoga ei tohiks ja ei peaks kaasnema ainult vallandamine, vaid ka kriminaalne menetlus, arvestades, et kaasatud on salastatud teave", sõnas ta.
Fox Newsile öeldi, et praeguses etapis võib justiitsministeeriumi reedene teadaanne anda pigem ülevaate sellest, mida justiitsministeerium loodab saavutada, mitte selgitada kindlaid menetlusi.
Eelmine nädal kritiseeris president Sessionsit ja valas oma viha avalikult peaprokuröri peale välja, väites, et viimane ei ole lekitajate leidmiseks piisavalt pingutanud.
"Ma tahan, et peaprokurör oleks palju karmim lekete osas, mis tulevad julgeolekuagentuuridest", ütles Trump 25. juulil roosiaias.
Sessions ise tunnistas eelmine nädal Fox Newsi Tucker Carlsonile, et ta ei ole rahul lekete, mis on presidendile alates tema inauguratsioonist korduvalt takistusi püstitanud, uurimiseks tehtud pingutustega.
"Ma ei ole olnud rahul kriminaalsete lekete varasemate menetluste ja uurimistega", ütles sessions.
Isegi mõned presidenti kriitiliselt suhtuvad inimesed on lekete vastu sõna võtnud, öeldes, et selline teguviis kahjustab välispoliitilisi püüdlusi.
"Presidendi ja välisriigi juhi vahelise kõne transkripti lekitamine on ennekuulmatu, šokeeriv ja ohtlik", kirjutas David frum neljapäeval atlanticus.
"On äärmiselt tähtis, et presidendil oleks võimalik suhelda konfidentsiaalselt - ja võib-olla isegi veel tähtsam, et välisriikide juhid mõistaksid, et nad saavad konfidentsiaalselt vastata".
Senaator Mark Warner (D-Va), senati julgeolekukomitee juhtdemokraat, ütles The Daily Beastile samuti, et leke on "absoluutselt" murettekitav ja kongress peaks seda uurima.
Ameerika Ühendriikide mereväe veteranile esitati käsk eemaldada postkastilt Ameerika lippu kujutav ümbris
Erus Ameerika Ühendriikide veterani ja Florida koduomanike liidu vahel kääriva vaidluse keskmes on Ameerika lipuga kaetud postkast.
Erus Ameerika Ühendriikide mereväe ohvitser John Ackert ütleb, et ta sai eelmisel nädalal Tallahassee Southwoodi elamukogukonna liidult kirja, milles tal palutakse postkastilt riigilippu kujutav ümbris eemaldada või seista silmitsi karistusega.
Ta ütles WCTV-le, et ta ei kavatse ilma võitluseta alla anda ja on apellatsiooni esitanud.
"Suhtun sellesse ausalt öeldes kui kiusamisse", ütles Ackert.
Ja ma arvan, et inimesed peaksid võitlema mis tahes kujul kiusamisega, eriti sellisega.
Ackert ütles, et koduomanike liidu väitel ei ole tema postkast kooskõlas Southwoodi esteetiliste väärtustega.
Ameerika Ühendriikide mereväe veteran John Ackert sõnas, et tal kästi eemaldada tema postkasti kattev Ameerika lippu kujutav ümbris.
"Pühadehooaja lõpu lähenemise tõttu palume teil eemaldada postkastilt Ameerika lippu kujutav ümbris", edastas kiri.
Kaunistused võivad olla väljas 30 päeva enne ja tuleb pärast hiljemalt 15 päeva jooksul maha võtta.
Ta ütles, et ümbris on olnud väljas neli aastat.
See sai sinna pannud 30 päeva pärast majja kolimist.
Sõnumid Southwoodi elamukogukonna liidule ei saanud neljapäeva hommikul kohest vastust.
Mõni Ackerti naaber ütles WCTV-le, et kiri oli pisut karm, ja neid ei üllatanud eriti koduomanike liidu tegevus.
"Nad teevad selliseid asju kogu aeg", ütles Mike Stephenson.
Minu meelest on see naeruväärne.
Miks ei tohi oma koduriigis patriootiline olla?
Mike PATEL ütles: "Tegemist on veteraniga, kes teenis meie riiki.
See on lihtsalt lipuga postkast.
Minu meelest ei ole see õige.
Maja kuulub talle, vähemalt seda võiks lubada.
Koduomanike liidu kirjas on öeldud, et Ackertil on 15 päeva ümbrise eemaldamiseks, vastasel juhul ootab teda trahv.
Ta ei ole oma apellatsioonile vastust saanud.
Mitu Emmy nominatsiooni pälvinud stsenarist ja produtsent Neal Baer maksis 4,35 miljonit dollarit Hollywood Hills Westis asuva kodu eest, mille juured ulatuvad aatomiajastusse.
Selle sajandi keskpaiga modernistlikus stiilis maja disainis 1945. aastal Josef Van der Kar ning nimetas selle algsete omanike, tuumarelvastrateegide Albert ja Roberta Wohlstetteri järgi Wohlstetteri majaks.
Väravatega piiratud sissesõidutee ääres paikneval 255-ruutmeetrisel majal on laiad klaasist liuguksed, mis avanevad aeda, terrassile ja sisehoovi.
Elu- ja söögitoas on korgist põrandakate, kamin ning teisaldatavad paneelid, mis avanevad kööki.
Maja põhiosa moodustavad kolm magamistuba ja kolm vannituba.
Kinnistul asub ka eraldiseisev külalistemaja, kust avaneb vaade hiiglaslikule kalatiigile ja magamisverandale.
Eraldi hoones on ka vannituba ja täiendav hoiuruum.
Albert Wohlstetter oli külma sõja ajal mõjukas tuumastrateeg.
Roberta Wohlstetteri analüüsi luure äparduste kohta enne Pearl Harbori rünnakut tsiteeris ka 11. septembri uurimiskomisjon.
Wohlstetterid on nõustanud nii vabariiklaste kui ka demokraatide presidendiadministratsioone, sh John F. Kennedyt Kuuba raketikriisi ajal.
Nad said Ronald Reaganilt 1985. aastal presidendi Vabadusmedali.
Baer on enim tuntud oma töö poolest teledraamades "Kiirabihaigla" ja "Seaduse nimel: Seksuaalkuritegude uurimisüksus".
Kinnisvaramaaklerid olid Mike Deasy ja Sara Clephane ettevõttest Deasy / Penner and Partners.
Ostjat esindas Hattie RAMIREZ ettevõttest Keller Williams Realty.
Põllumajandusmuuseumis hinnatakse homme eesti raskeveohobuseid
Sel laupäeval, 5. augustil, toimub Eesti Põllumajandusmuuseumis Eesti Raskeveohobuste Päev.
Eesti raskeveohobune on eesti hobuse ja tori hobuse kõrval üks kolmest Eesti hobusetõust.
Raskeveohobuste päev toimub sel aastal 23. korda ning tööhobuste aasta sündmusele saabub kohale kokku 17 raskeveohobust üle Eesti.
Sel päeval võrreldakse ja hinnatakse noori eesti raskeveohobuseid, täkke ja märasid.
Lisaks tunnustatakse parimate aretajate pool tehtud tööd.
Ohustatud tõuna on eesti raskeveohobuseid kokku üle 350.
Tõu säilitamist ja hobuste kasutamist tutvustatakse ka Ülenurmel.
Samal päeval on võimalik külastada Eesti Põllumajandusmuuseumi näitusi, tutvuda EV100 teraviljapeenra ja rukkipõlluga ning osaleda temaatilistes töötubades.
Tegevust leiavad endale igas vanusese külastajad.
Lastele toimuvad põnevad mängud, võimalus on sõita poni või hobusega, osaleda joonistuskonkursil ja külastada Kolme Põrsakese teadusteatrit.
Toimub ka suvelaat, kus pakutakse eestimaised toidu- ja käsitöökaupu.
Eesti raskeveohobuste päev korraldatakse ühiselt Eesti Hobusekasvatajate Seltsi, Eesti raskeveohobuse kasvatajate haruseltsi ja Eesti Põllumajandusmuuseumiga.
Tõuaretajaid toetab Eesti Tõuloomakasvatuse Liit.
Leili metsalood "Blog Archive" Maade ja teede parandustööd
Kunagist ametit pidanuna jäävad igasugused maaparandustööd mulle ka nüüd paratamatult silma, olgu need siis metsas või põllul.
Masinad ja tööde kvaliteet on oluliselt paranenud ning kõik toimub jõudsamalt kui omal ajal.
Praegu rekonstrueeritakse peamiselt kunagisi maaparandusobjekte, otsitakse vigu ja ummistusi ning parandatakse neid.
Lisandunud on karmimad keskkonnanõuded, millele aastakümneid tagasi tähelepanu ei pööratud.
Uuenenud on ehitusmaterjalid, näiteks kasutatakse truupide ehitamisel varasemate raudbetoontorude asemel nüüd plasttorusid ning kraavinõlvade kindlustamiseks lisaks kividele ka kangast, nn. geotekstiili.
Varem kindlustati suudmeid ja truupe valatud betoonplaatide (MP, VKP) ja mätastega.
Keskkonna kaitseks kaevatakse enne kuivendusvete (maa-alused dreenid, kraavid) jõudmist looduslikesse ojadesse või jõgedesse veel kogujakraavidele settetiigid, mis peaksid vee võimalikest põlluväetiste ja mürkide jäänustest puhastama.
Uute settebasseinide või tiikide põhja istutatakse sageli hundinuiasid või hakkavad nad sinna lennanud seemnetest ise kasvama.
Hundinuiadel on omadus veest mürgiseid aineid välja filtreerida.
Pildil olev tiik kaevati eelmisel aastal ja sel nädalal siluti tiigi otsa pinnas tasaseks, ehitati tuletõrjevee võtmiseks betoonrõngastest kaev.
Ja et mõni masin hooga tiiki sisse ei põrutaks, küllap selleks veeti platsi äärde suured kivimürakad.
Ümbruskonnas on põllukraavide puhastamise kõrval ka metsateede parandamine käsil.
Pildil olev metsavaheline teelõik peaks olema osa vallateest, mis samuti täiendava kruusakatte saab.
Paremale jääb riigimets, mille rekonstrueeritav tee jätkub kohe kallurist eespool paremale ja mis peagi valmis saab.
Vasemal on eramets.
Vallatee kulgeb edasi ning sealgi on käimas põllukraavide ja -teede uuendamine ning ilmsiks tulnud kuivendusvigade parandamine.
Raport: Mueller kutsus Venemaaga seotud uurimises kokku vandemeeste kogu
The Wall Street Journal teatas neljapäeval, et Venemaa ja Donald trumpi presidendikampaania võimalikke sidemeid uuriv eriprokurör on kutsunud kokku vandemeeste kogu.
Leht teatab, et vandemeeste kogu on uus ja märkimisväärne edasiminek eriprokuröri Robert Muelleri uurimistegevuses seoses sellega, kas Trump või tema peamised nõuandjad pidasid 2016. aasta vabariiklaste presidendikampaania edendamiseks Moskvaga salanõu.
NBC News on varem teatanud, et enne kui Mueller, kunagine FBI direktor, kes juhib nüüd seda kriitilist uurimist, ametisse määrati, olid riigiprokurörid endise riikliku julgeoleku nõuniku Michael Flynni ja trumpi endise kampaaniajuhi Paul Manaforti tegevuse uurimise osana vandemeeste kogusid kasutanud.
Üks presidendi isiklikest advokaatidest John DOWD ütles NBC Newsile, et ta ei olnud teadlik, et Mueller on alustanud vandemeeste kogu kasutamist.
"Oleme Bob Muelleri ja tema meeskonnaga alates 1. juunist koostööd teinud, kuna soovime selle asjaga ühele poole saada", ütles ta.
"Föderaalse vandemeeste kogu kokkukutsumise uudise taustal ei ole meil mingit põhjust arvata, et president Trump on uurimise all".
NBC News ei ole Journali andmeid sõltumatult kinnitanud.
Vandemeeste kogu kasutamine on tavapärane osa keerukast uurimisest ja see ei ole tööriist, mille eesmärk on ainult tunnistuste kuulamine, vaid ka teabe saamine ja andmete hankimine üksikisikutelt või ettevõtetelt.
See on võimas tööriist, mida prokurörid võivad kasutada süüdistuste ja kohtukutsete taotlemiseks, ning see võib viidata, et Muelleri töö ei ole veel kaugeltki tehtud.
Trump on eitanud, et tema või mõni tema meeskonna liige 2016. aasta presidendikampaania vältel Venemaaga plaani pidas.
Moskva ametnikud on samuti eitanud rolli mängimist trumpi üllatavas võidus eelmise aasta novembris.
Presidendi erinõunik Ty Cobb ütles, et ta ei olnud teadlik, et härra Mueller on alustanud uue vandemeeste kogu kasutamist.
"Vandemeeste koguga seonduv on tavaliselt salajane", ütles Cobb avalduses.
Valge Maja pooldab kõike, mis kiirendab tema töö õiglaselt lõpule viimist.
Valge Maja on pühendunud täielikult Muelleriga koostöö tegemisele.
Endine FBI direktor Jim Comey on öelnud kolm korda, et president ei ole uurimise all, ja meil ei ole mingit põhjust arvata, et asjad on muutunud ".
Austraalia panka Commonwealth Bank süüdistatakse ulatuslikes rahapesuga seotud rikkumistes
Austraalia valitsus esitas riigi suurimale hüpoteegi vastu laenajale Commonwealth Bankile neljapäeval süüdistuse rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaste eeskirjade laiaulatuslikes rikkumistes.
Finantsluureagentuur AUSTRAC avalikustas, et nad on algatanud föderaalkohtus CommBanki vastu tsiviilkaristuse menetluse "tõsise ja süstemaatilise mittevastavuse" tõttu Austraalia suurimas omataolises juhtumis ja esimeses sellises, kus süüdistatavaks on suur pank.
"CommBanki käitumine selles asjas on jätnud Austraalia ühiskonna kaitseta tõsise ja kestva finantskuritegevuse suhtes", ütles AUSTRAC kohtudokumendis.
Commonwealth Bank sõnas oma avalduses, et nad uurivad süüdistusi lähemalt ja vastavad, "kui aeg on õige".
Austraalia suurim hüpoteegi vastu laenaja ei andnud "õigel ajal või üldse mitte" teada kahtlastest asjaoludest, "mis puudutavad tehinguid kogusummas üle 77 miljoni Austraalia dollari (61 miljoni USA dollari)", teatas AUSTRAC.
Agentuuri väitel on pank pannud toime 53 700 rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase akti rikkumist, eriti seoses nn intelligentsete sissemakseautomaatidega.
Eelmine suurim taolist tüüpi juhtum oli seotud varem sel aastal Austraalia populaarseima kihlvedude vahendaja Tabcorp Holdingsiga, kel oli kõigest 108 väidetavat rikkumist.
Tabcorp maksis 45 miljoni Austraalia dollari ulatuses trahve ning tegemist on suurima tsiviilkaristusega Austraalia korporatiivses ajaloos.
AUSTRAC-i esindaja keeldus kommenteerimast CommBanki võimalikku karistust või seda, kas agentuuri tulejoonel võib olla teisi panku.
Maksimaalne karistus rahapesu ja terrorismi rahastamise vastasest seadusest üleastumise korral on 18 miljonit Austraalia dollarit rikkumise kohta.
Intelligentsed sissemakseautomaadid on kindlat tüüpi pangaautomaadid, mis võtavad vastu nii sularaha kui ka tšeki kujul sissemakseid ja hõlbustavad sularaha anonüümseid sissemakseid.
AUSTRAC-i sõnul on CommBanki intelligentsete sissemakseautomaatide kasutamine pärast nende kasutuselevõttu 2012. aasta mais märkimisväärselt kasvanud.
Sularaha sissemaksed ulatusid 2016. aasta juunile eelnenud kuuel kuul 5,8 miljardi Austraalia dollarini võrreldes 89 miljoni Austraalia dollariga esimesel kuuel kuul pärast seda, kui CommBank automaadid kasutusele võttis.
AUSTRAC väidab kohtudokumentides, et sularaha sissemakseid tehti võltsnimede alt, nii et tulu laekus narkootikume importivatele sündikaatidele.
"Isegi pärast seda, kui CommBanki tähelepanu juhiti kahtlustatavale rahapesule või" smurfimisele "Commbanki kontodel, ei hakanud CommBank oma kliente jälgima, et raskendada ja hallata rahapesu ja terrorismi finantseerimist", näitavad kohtudokumendid.
AUSTRAC lisas, et CommBanki kontosid kasutati ka "käosmurfimiseks". Tegemist on rahapesu vormiga, mis hõlmab ülekandeid riikide vahel, ilma et raha peaks tegelikult rahvusvahelisi piire ületama.
Kaks mõjukat naist jagavad oma edu saladusi
Mis on ühist Barbara Corcoranil ja Laila Alil?
Esmapilgul on need naised pärit kahest täiesti erinevast maailmast.
New Yorgi kinnisvaramagnaat Barbara Corcoran suutis teisendada tuhande dollari suuruse laenu viie miljardi vääriliseks kinnisvaraettevõtteks, enne kui rakendas oma asjatundlikkust teleekraanil, osaledes ABC tõsielusarja "Shark Tank " investorite paneelis.
Laila Ali on käinud oma isa jälgedes, saades neljakordse võitmatu tšempionina kõige edukamaks naispoksijaks, enne kui tema resümeesse lisandusid veel telesaatejuhi, autori ja kõneleja rollid.
Vaatamata nende unikaalsetele karjääriteekondadele (või ehk hoopis nende tõttu) värbas TJ Maxx ometi mõlemad naised, et nad aitaksid rääkida saalitäiele lootusrikastele ettevõtjatele stereotüüpide murdmisest ja kõrgelennuliste eesmärkide saavutamisest.
Eelmisel aastal kõneles T.J. Maxx sadadele naistele poodides üle riigi ja avastas, et 80 protsenti neist tunneb, et ühiskond on seadnud neile stereotüüpselt kindlad rollid ja ootused.
Sellest tulenevalt tulid nad välja projektiga The Maxx You Project, et aidata naistel neid barjääre lõhkuda.
Corcoron ja Ali teavad sellest nii mõndagi. Nad võivad küll olla praeguseks oma valdkonna tipus, aga teekond sinna ei olnud kummagi jaoks sujuv.
Corcoran sai keskkoolis ja kolledžis hindeks peamiselt D-sid ja oli töötanud 23-aastaseks saades juba 20 töökohal.
Ali sisenes ühte kõige meestekesksemasse valdkonda ja lisaks seisis tema teel ees katsumus üritada astuda välja oma isa varjust, kes oli üleilme ikoon.
Need kaks pehmelt öeldes pakatavad läbi raskuste omandatud teadmistest.
Seetõttu istusime nende mõjukate naistega maha, et rääkida ebaõnnestumiste ületamisest, eduga toimetulekust ning oma kõhutunde usaldamisest äris ja suhetes.
Mis inspireerib teid tegema seda, millega tegelete iga päev?
Laila Ali: Mind inspireerivad iga päev mu isiklikud eesmärgid.
Olen kujundanud harjumuse kirjutada üles asju, mida soovin saavutada.
Ja ma vaatan seda nimekirja.
Pean end vastutavaks.
Loomulikult inspireerivad mind mu lapsed.
Minu ambitsioonid inspireerivad mind.
Soovin olla võidukas kõiges, mida elus teen.
Mõistan, et mu eesmärkide saavutamine nõuab ränka tööd, aga olen valmis seda tegema.
Minu enesekindlus tuleneb ettevalmistusest.
Seega kulutan rohkelt aega ettevalmistamisele.
Barbara Corcoran: Nagu Lailalgi, on minu enesekindluse võtmeks liignegi ettevalmistus, kuid ma ei ammuta oma inspiratsiooni sellest.
Tegelikult pakub mulle inspiratsiooni ehe uudishimu.
Mis juhtub, kui ma seda teen?
Mis jääb olemata, kui ma seda ei tee?
See uudishimu paneb mind hommikul voodist tõusma, kuna ma ei suuda ära oodata, mida päev endaga toob.
Kui ma mõnel päeval ei tunne sedamoodi, siis lihtsalt teesklen neid tundeid.
Siis jään iseenda häma uskuma ja saangi jälle inspiratsiooni.
Rääkige mõnest takistusest oma karjääris, mis muutis teid pikas perspektiivis hoopis paremaks.
Barbara Corcoran: Minu jaoks oli kõige raskem, kui mu äripartnerist kallim mind maha jättis ja mu sekretäriga abiellus.
Lõpetasin äri aasta hiljem, kuid see aasta mu elust - viiendaks rattaks olemine - oli kohutav, kuna mul ei olnud piisavalt enesekindlust, et lahkuda.
Tundsin end alistatuna, puudus igasugune inspiratsioon.
Aga hämmastavaid asju juhtub.
Kõige raskem on uskuda sellesse hetkedel, kui sind tabavad tagasilöögid.
Enda jalule ajamisele ja äri uuesti nullist alustamisele - seekord ilma partnerita - kulunud aasta oli äärmiselt raske.
Laila Ali: Ma ütleks, et minu karjääris oli kõige raskem aeg siis, kui ma tegelesin poksimisega, olin oma karjääri tipus ja otsustasin lahutuse sisse anda.
Ma ei lahutanud ainuüksi oma abikaasast, vaid ka tollasest mänedžerist ja inimesest, kes õpetas mulle kõik, mida tean poksimise kohta.
Ma ei uskunud, et suudan ilma temata hakkama saada.
Seega hakkasin muretsema oma karjääri tuleviku pärast ja pidin leidma aja, et astuda sammuke tagasi ja öelda endale: "Sul on kõik vajalikud teadmised ja kogemused.
Sul on kõik need kogemused poksiringis.
Sa suudad seda kahtlemata teha ".
Niisiis moodustasin enda ümber uue meeskonna ja jätkasin oma karjääri.
Tegelikult oli vaja lihtsalt õige meeleseisund saavutada, kuna kõik ülejäänu sai tõuke sealt.
Tegin seda, mida oli vaja teha, pidin seisma silmitsi hirmuga ja leidma julguse vabaneda oma abikaasast ja mänedžerist ning jätkata oma karjääriga. Ja kõik lahenes.
Millal tundsite, et olete tõesti edu saavutanud?
Laila Ali: Tundsin, et olen edu saavutanud, kui võitsin oma esimese meistrivõistluste tiitli.
See oli tõeliselt hea tunne, kuna poksimisega alustades soovisin olla üks parimatest, olla võitmatu.
Ma suutsin selle sihi saavutada ja ma ei võitnud meistrivõistluste tiitlit mitte ühel, vaid neljal korral.
Barbara Corcoran: Üks hetk, mil tundsin, et olen edu saavutanud, oli mu üheteistkümnendal tegutsemisaastal.
Olin lõpuks kasumisse jõudnud.
Olin teeninud ligikaudu 42 000 dollari suuruse kasumi, mida ma ei osanud oodata.
Läksin kohe välja ning ostsin nii emale kui ka isale uue auto. Neil ei olnud kunagi uut autot olnud. Lasin autod toimetada Floridasse, kus nad oma pensionipõlve pidasid.
Tundsin end nagu Inglismaa kuninganna.
Tundsin end nii lahedana.
Teenisin sellest järgnevatel aastatel palju enam, kuid miski ei ole suutnud siiani pakkuda samaväärset tunnet kui võimalus anda oma vanematele midagi tagasi ja neid üllatusega rabada.
Kuidas te suutsite selle 11-aastase perioodi vältel end motiveerituna hoida, et töötamist jätkata?
Barbara Corcoran: Ma ei mõõtnud oma äritegevust kunagi kasumi järgi, kuna see ei olnud minu eesmärk.
Soovisin lihtsalt näha, kui kaugele ma suudan jõuda.
Seadsin endale juba esimesel päeval unistuse saada New Yorgi kinnisvarakuningannaks.
Ja nägin end vaimusilmas justkui paavstina - kõik suudlevad mu sõrmust ja jumaldavad mind.
Mu peas oli selline väike mõte.
Seega, kui ma aina pingutasin iga päev, iga tund, siis ma tegelikult ei mõelnud raha teenimisele.
Lõpuks teenisin raha kogemata.
Aga kogu raha, mis sisse tuli, suunasin kohe tagasi ärisse.
Ma isegi ei usu, et mul üldse oli heidutavaid päevi, kus oleksin mõelnud, et oh jumal, me ei teeni raha.
Ma lihtsalt olin veendumusel, et miski hakkab toimima.
Kõige hullem, mis võinuks juhtuda, olnuks ettevõtte kaotamine ja uuesti ettekandjaks hakkamine.
Teenisin siis head jootraha ja olin õnnelik.
Võiksin jälle õnnelik olla.
Seetõttu ma ei usu, et paljude edu saavutanud inimeste suureks püüdluseks on raha.
Neil on teised ajendid, mis neid kannustavad.
Ja raha ei olnud üks minu omadest.
Kas teil on mõni nõuanne kellelegi, kellel on sellised suured unistused, kuid keda hoiab tagasi rahaline tegur?
Barbara Corcoran: Kui ma hakkasin teenima palju raha, oli mul raha, mida kinnisvarasse investeerida, kuid mul ei olnud aega.
Rajasin ettevõtet.
Ja seetõttu leidsin ma endale viis erinevat partnerit, kes ei olnud isegi spetsialistid maakleriäris, vaid erinevates naabruskondades kõikjal linnas, kes tundsid oma tänavaid läbi ja lõhki.
Ma lähenesin neile ja ütlesin: "Sa tunned seda naabruskonda.
Leia mulle parim hoone.
Ma annan sulle raha ja sinust saab minu partner. "
Õppetund siinkohal on see, et kui sul on raha, siis sa vajad inimesi, et oma rahaga raha teenida.
Ja kui sul on annet, siis sa võid müüa seda kellelegi, kellel on raha, ja hoopis sellega raha teenida.
Siin on kaks tahku: Anne ja raha.
Aga kui pole mõlemat koos, ei juhtu midagi eriti suurt.
Lõppkokkuvõttes on mul - ja ka mu partneritel - kõigi nende aastate jooksul väga hästi läinud üheskoos nende suurpäraste investoritega, keda mul ei oleks kunagi olnud, kui mul poleks olnud julgust leida võitlushimulisi inimesi, kellele meeldib askeldada.
Alati on võimalik raha hankida, kui usud, et sul on annet ja tunned oma osa maailmast paremini kui keegi teine.
Räägime hommikurutiinist. Mis on need kaks või kolm asja, mida te igal hommikul teete, mis aitavad teil edu saavutada?
Laila Ali: Ma ei tea küll teie kohta, aga mul on elus palju hetki, mil ma tunnen end ülekoormatuna, olles ema, ärinaine, abikaasa... kõik need rollid, mida me naistena etendame.
Jõudsin oma elus punkti, kus ma tõesti pidin hommikuse rutiini paika panema.
Mulle meeldib üles tõusta ja lihtsalt tunda tänulikkust.
Tänulikkust ülestõusmise, oma tervise, oma laste, oma pere eest.
Kirjutan õhtuti tihti üles, mis on minu eesmärgid järgmiseks päevaks. Kui ärkan, siis vaatan seda nimekirja uuesti.
Mediteerin.
Mõnikord kirjutan päevikusse.
Joon alati tassi kohvi.
Ja alati teen hommikul esimese asjana trenni, sest kui ma seda siis ei tee, jääbki see tegemata.
Minu jaoks on asi lõppkokkuvõttes prioriteetides.
Need on asjad, mis on minu jaoks tähtsad: Minu spirituaalsus, keskendumine universumile ja Jumalale, seejärel treenimine ning oma tervise esikohale seadmine.
Tänu sellele tundub kõik muu lihtne.
Tunnen, et suudan vallutada päeva jooksul kõik väljakutsed, mis mu teele satuvad.
Barbara Corcoran: Ma sean asju tähtsuse järjekorda.
Töötan läbi oma ülesannete loendi, mis on lõputu ja naeruväärne.
Ja panen paika, mis on kõige tähtsam.
Mis on tõelised prioriteedid?
Püüan leppida nende kõige tähtsamate asjade saavutamisega.
Mida te teete, et end suureks koosolekuks õigesse meeleseisundisse viia?
Barbara Corcoran: Kujutan end ette läbi kukkumas.
Nii veider, kui see ka pole.
Mõtlen, et issand, ma ebaõnnestun.
Hirmutan ennast ja see paneb mind rohkem pingutama.
Kujutan ette keda tahes, kes minuga võistleb - olen loomult väga võitlushimuline, kuna olen üks kümnest lapsest ja me ei saanud kunagi piisavalt oma vanemate tähelepanu.
Võin olla väga võistlushimuline.
Ja tulen alati kohale liiga põhjalikult ettevalmistatuna.
Liigne ettevalmistus tugevdab mu enesekindlust.
Laila Ali: Hämmastav, kui vastandlikud me selles osas oleme.
Oleme kaks edukat inimest ja see näitab, kui erinevalt asjad erinevate inimeste jaoks toimivad.
Mulle meeldib kujutada ette, et olen edukas.
Mulle meeldib mõelda lõpule, milleks on edu.
Kujutan seda vaimusilmas ette, näen seda tegelikult juhtumas.
Näen poksiringi astumist, võitluse toimumist, ennast vöö võitjana ja riietusruumi naasnuna, tähistamas võitu koogitükiga, nagu ma olen alati teinud.
Sama kehtib kohtumiste puhul.
Valmistan end siiski alati põhjalikult ette. See enesekindlus tuleneb just ettevalmistusest, kuna kuklas on hirm, et mul ei lähe hästi või ma ei ütle õigeid asju või ei oma vajalikku teavet.
Siin astubki minu jaoks mängu ettevalmistus.
Aga sisenen alati lõpptulemust visualiseerides.
Te mõlemad olete olnud oma karjääris väga edukad.
Kuidas te seda edasi annate?
Laila Ali: Olen väga põnevil, et saan olla osa T.J. MAXXI projektist Maxx You Project, kuna ma tunnen, et see on võimalus teha head.
Väga palju naisi vajab inspireerimist, julgustamist, et nad oma unistuste ja eesmärkide poole püüdleksid.
Meis kõigis peitub tšempion.
Asi on tegelikult meelestatuses ja vajalike tööriistade omamises, enda ümbritsemises õigete inimestega, inimestega, kes on suutnud saavutada asju, mida sina püüad saavutada.
Barbara Corcoran: Üks asi, mida ma teen enda arvates väga hästi, on inimeste inspireerimine.
Seetõttu olin väga elevil, kui mul paluti Maxx You Projectiga koostööd teha.
Püüan süüdata individuaalsuse ja inspiratsiooni leeki, mida me siin kõigi nende inimeste nägudes näeme, ning anda neile praktilist nõu, kuidas edasi liikuda.
Paljud inimesed teevad oma unistuste elluviimisega algust, kuid kipuvad mingis punktis teelt eksima.
Seega püüame aidata neil eesmärgile keskenduda.
Kõik, mida õpetame, on praktiline.
Äriplaanimine, isegi niivõrd lihtne asi nagu liftikõne, kõik, mida on vaja ettevõtte püstitamiseks.
Mis nõu annaksite naistele, kes soovivad saavutada edu meestekesksetes valdkondades?
Laila Ali: Tegutsen ühes kõige meestekesksemas valdkonnas, milleks on poks.
Tulla oma isa järel, kes oli üleilmne ikoon ja kõigi aegade parim, oli üsna heidutav.
Minu jaoks seisnes asja tuum tegelikult selle ande, julguse, tugevuse leidmises iseeneses.
Esimene asjana pidin uskuma endasse, et ma suudan poksiringi astuda ja edukas olla.
Tol hetkel ei puutunud asjasse keegi teine peale minu ja minu teel ei olnud ette nähtud mingeid piiranguid peale nende, mille ma olin ise oma peas endale seadnud.
Kui uskuda endasse ja leida oma kirg, ei saa keegi sind takistada.
Barbara Corcoran: Teekond inspiratsiooni leidmise ja minu moodi hoiaku omamise - "New Yorgi kinnisvarakuninganna " - ning finišijoone ületamise vahel on tohutult pikk.
Ja selles vahepealses etapis, milleks on iga päev sinu töökarjääris, on vaja palju andeid.
Nende annete vajamiseks ei pea tegutsema kinnisvaramaaklerlusega.
Olen kindel, et ka Laila valdkonnas oli vaja otsustada, millised on õiged inimesed, õiged mänedžerid, millal alustada, millal lõpetada, palju sul raha on, mida on võimalik sisse panna, mida mitte, kui raskelt oled valmis tööd tegema.
Need on kõik subjektiivsed otsused.
Proovin neid püüdlusi pisut toekamaks muuta, et need naised tunneksid tõesti: "Okei, sain nüüd aru.
Las ma proovin.
Siin on minu kolm prioriteeti ".
Kui nad lahkuvad kolme peamise prioriteediga, et asjad tõesti teoks teha, lähen õhtul kodus naeratades voodisse.
Mis on praegu teie öökapil?
Laila Ali: Liiga palju kola.
Ajakirjad, raamatud, väike palveingel, mu päevik.
Tõenäoliselt veepudel.
Barbara Corcoran: Mu öökapil on väike roheline üleskeeratav äratuskell, sest ma püüdsin murda harjumust igal hommikul esimese asjana telefoni vaadata.
Seetõttu hankisin selle.
See oli armas.
Aga see pole kunagi töötanud.
Ja seisab endiselt seal.
Ja mu telefon on endiselt mu öökapil.
Mis raamatut te praegu loete?
Barbara Corcoran: Kaheksandat või üheksandat korda "Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi".
See hoiab mind õigel teel.
Arvan, et see on endiselt parim raamat, mis on selles valdkonnas kirjutatud, vahet pole, mis on su unistused. Unistusi ei ole võimalik saavutada ilma teiste inimesteta.
Ja sellega on võimalik suhestuda tänapäeval täpselt samamoodi nagu minevikus.
Mulle meeldib seda aeg-ajalt üle lugeda.
See aitab mul jälle õigele teele jõuda.
Laila Ali: Õpin toitumiskoolis, mistõttu loen raamatut "Nisuvaba dieet".
See räägib teraviljade söömisest ja sellest, kuidas need meie keha mõjutavad.
See pakub mulle väga huvi.
Mis on teie parim nõuanne õnnestumiste ja ebaõnnestumistega toimetulekuks?
Barbara Corcoran: Ignoreerige pessimiste.
Neid kohtab kõikvõimalikel eri kujudel.
Peate nad oma aju sõnavarast eemaldama.
Hoidke eemale virisejatest.
Nad imevad teid energiast tühjaks.
Suhtun virisejatesse kui varastesse.
Nad tulevad öösel, napsavad su rahakoti ja lahkuvad.
Pessimistid hävitavad mis tahes meeskonnasituatsioonis meeskonna kiiremini, kui suudate silmi pilgutada, sest inimesed, kes haletsevad ennast, soovivad, et ka teised tunneksid end halvasti.
Nad tõmbavad häid inimesi koos endaga auku.
Oskan vältida suurepäraselt kõiki negatiivseid inimesi endast 50 km raadiuses, kuna minu eesmärk on olla positiivne ja võtta elust kõik, mis võtta annab, ja anda vastu kõik, mida mul on pakkuda.
Seega miks ma peaksin tahtma kas või minutit selliste inimeste peale kulutada?
Laila Ali: Tuleb olla järjepidev.
Alustame paljudel kordadel veendunult, et nüüd võtame selle raja.
Teeme seda, seda ja seda.
Kuid inimesed ei järgi seda piisavalt kaua.
Mõnikord annavad nad alla vahetult enne, kui jõuavad üle viimase künka.
Seega arvan, et vaja on kursil püsida.
Kui tunned millegi suhtes kirge, usud millessegi, siis pead olema järjepidev.
Ja pead tegema ränka tööd, mida edukus nõuab.
Barbara Corcoran: Järjepidevuse tagamiseks peab palju vaeva nägema.
Kas teate, mida selleks vaja on?
Asjade lõpuleviimist.
Kui alustad midagi, siis ka lõpeta see.
Paljud on osavad alustajad, kuid mitte eriti osavad lõpetajad.
Hiina internetitsensorid mängivad keerulist kassi ja hiire mängu
Ekspertide sõnul viitab nihe, mis võib mõjutada rohkelt kasutajaid alates teaduritest kuni ettevõteteni, et Hiina tunneb aina suuremat muret interneti mõjuvõimu pärast.
"Tundub, et piirangud muutuvad aina intensiivsemaks, kuid samal ajal on internet võimsam kui kunagi varem", ütles Emily Parker, kes on kirjutanud raamatu "Now I Know Who My Comrades Are", mis käsitleb interneti mõjuvõimu Hiinas, Kuubal ja Venemaal.
Pekingi internetile seatud piirangud on võrdelised interneti mõjuvõimuga Hiinas.
Ekspertide väitel ei ole Hiina kontrolli veel maksimaalselt tugevdanud ning paljudel juhtudel jätkub kassi ja hiire mäng.
Üks päev pärast Apple i käiku eelmisel nädalal hakkasid inimesed levitama Hiina sotsiaalmeedias viisi, kuidas saada juurdepääs nendele tööriistadele, mis olevat nii lihtne, et seda suudab isegi tehnikavõõras.
See hõlmas inimese rakenduste poe registreerimist teise riiki, kus VPN-i rakendused on veel saadaval.
Sellegipoolest näitab neljapäevane test, et Hiina soovib muuta mängu kassi kasuks.
Mitmed Hiina internetiteenuse pakkujad ütlesid neljapäeval oma sotsiaalmeediakontodel, veebisaitidel või meilides, et Hiina julgeolekuametnikud testivad uut viisi leidmaks nende teenuste internetiaadresse, mis hostivad või kasutavad ebaseaduslikku sisu.
Kui need on leitud, paluvad võimud nende ettevõtete sõnul, et internetiteenuse pakkujad nõuaksid oma klientidelt sellise tegevuse lõpetamist.
Kui kliendid jätkavad, katkestavad teenusepakkujad ja Hiina ametnikud nende ühenduse minutitega.
Avaliku julgeoleku ministeerium ei vastanud faksitud päringule asja kommentaarida.
Uuringud viitavad, et Hiinas kasutavad kümned miljonid kuni sajad miljonid inimesed VPN-e ja muud tüüpi tarkvara, et pääseda mööda Suurest tulemüürist.
Kuigi välismaiste telesaadete ja pornograafia blokeeringud tõrjuvad paljud inimesed eemale, esitavad need Hiina tohutult suurele veebitaiplike internetikasutajate kogukonnale kõigest väikseid väljakutseid.
Hiina president Xi Jinping on vastutanud aastate jooksul interneti uute kontrollelementide eest, kuid ta on tõstnud ühtlasi tehnoloogiat ja internetti esile kui kriitilisi tegureid Hiina tulevases majandusarengus.
Kuna küberruum on hakanud kogu Hiinas toimuva osas kesksemat rolli mängima, on valitsuse kontrollelemendid arenenud.
Keeruline on selgitada välja uute püüdluste ulatust, kuna paljud kasutajad ja ettevõtted ei aruta neid avalikult, kartes sattuda Hiina valitsuse halvakspanu osaliseks.
Mõned sagedased kasutajad on aga öelnud, et piirangutest möödapääsemine muutub aina raskemaks.
Üks õpilane, kes õpib Ameerika Ühendriikides ja naasis Hiinasse suvepuhkust veetma, ütles, et ta kohalik VPN on blokeeritud.
Enda sõnul võttis ta seda perioodi kui teatud laadi meditatsiooni sotsiaalmeediast eemal ning ta jättis Facebooki oma sõpradele sõnumi, selgitamaks, miks ta on justkui maa alla vajunud.
Hiina ühe ülikooli keskkonnatehnika doktoriastme õpilane ütles, et ilma Google ita on uurimistöö tegemine muutunud raskemaks, kuigi ülikool on leidnud alternatiivsed trükised, et õpilastel ei oleks alati internetti vaja.
Enda väitel on ta nüüdseks leidnud uue viisi, kuidas Suurest tulemüürist mööda minna, avalikustamata, millega on tegemist.
Hiina interneti vaatlejate andmetel mõned VPN-id veel töötavad ja Hiinal oleks võimalik piirangute intensiivistamiseks veel palju rohkemat ette võtta.
"Me usume, et kui valitsus oleks otsustanud seda teha, oleks see praeguseks VPN-i kasutust palju rohkem peatanud", ütles VPNDada, 2015. aastal loodud veebisaidi, mis aitab Hiina kasutajatel töötavaid VPN-e leida, esindaja.
"Kui valitsus oleks saatnud välja rohkem kasse, oleks hiirtel palju keerulisem", rääkis esindaja, kes keeldus ennast grupi töö delikaatsuse tõttu Hiinas nimetamast.
"Ilmselt nad ei teinud seda, kuna nad peavad jätma inimestele või ettevõtetele pisut hingamisruumi".
Hiina veebipõhised piirangud on tihti tsüklilised.
Praegune õhkkond on tingitud osaliselt Hiina kommunistliku partei peatsest tähtsast kohtumisest, milleks on sügisel toimuv partei 19. kongress.
Viis aastat tagasi tabasid VPN-e enne sarnast kohtumist tol ajal ettenägematud katkestused.
Nagu majanduspoliitika või välisasjad, on ka tsensuur Hiinas osa keerulisest ja tihtipeale puudulikust poliitilisest protsessist.
Analüütikute sõnul tunnevad valitsuse ministeeriumid partei kongressi eel survet näidata, et nad on efektiivsed ja suudavad probleemi korral sekkuda.
"Seega ei ole see kindlasti VPN-ide apokalüpsis", ütles konsultatsiooniettevõtte Eurasia Group üleilmse tehnoloogiaosakonna juht Paul Triolo.
"Kasutajatele navigeerimiseks keerukam keskkond ning uued võimalused ja lähenemised võimaldavad Hiinal lihtsalt paremini VPN-i kasutuse teatud osi Pekingi valitud ajal ja kohas välja lülitada", ütles ta.
Hiina rahvastik õpib varasemas eas nende raskustega toime tulema.
Varem sel suvel hakkas Hiina internetihiiglane Tencent piirama aega, mille vältel on noorematel kui 18 lubatud mängida populaarset veebimängu "honor of Kings", võimaldades seda teha tund päevas neil, kes on nooremad kui 12, ja kaks tundi neil, kes on vanuses 12-18.
Seetõttu on Hiina noored hakanud kasutama igivana lahendust - võltsdokumente.
"Kas teie" honor of Kingsi "mänguaega piiratakse?
Kas olete huvitatud dokumendi hankimisest, mis näitab, et olete vanem kui 18? "Küsis hiljutine reklaam Hiina sotsiaalmeedias.
"Pole probleemi.
Võtke ühendust, et odavalt dokument hankida ".
Teda ülistati globaalse küberrünnaku takistamise eest.
Ja seejärel ta arreteeriti.
Kui pahavara Kronost 2014. aastal esimest korda Vene põrandaalustes foorumites reklaamiti, viitas selle eest küsitav 7000 dollari suurune hind, et pahavara müümine on tulus ettevõtmine.
Kronost reklaamiti kui häkkimistööriista, mis suudab hankida andmeid, sh kasutajanimed ja paroolid, sularahaautomaatide PIN-koodid ning isiklik teave, mis on kasulik turvaküsimuste lahtimurdmisel.
Motherboard teatas neljapäeval, et Hutchins peeti Las Vegase lennujaamas kinni pärast nädalast turbekonverentside Black Hat ja Defcon külastust.
Tal oli plaanis lennata tagasi oma koju Suurbritannias.
Turbekogukond reageeris oma hinnatud tähe arreteerimisele imestuse ja skeptilisusega.
Mõni hoiatas, et nõuded Hutchinsi vastu võivad kahjustada suhet "valgete" häkkerite - uurijad, kes otsivad tarkvara nõrku kohti probleemide tuvastamiseks ja lahendamiseks, mitte kuritegude sooritamiseks või kaose külvamiseks - ja õiguskaitseorganite vahel.
Teised olid kõhkleval seisukohal, et Hutchins võinuks rünnakuks sellise tarkvara luua.
2014. aasta juulis küsis ta Twitteris, ega kellelgi pole Kronose näidist, mis on pealtnäha kummaline palve, kui ta ise oli pahavara autor.
Kuigi Hutchinsi Kronose pahavaraga seotuse täpsed üksikasjad ei ole selged, on turbega tegelevad uurijad arvutikoodist haavatavaid kohti otsides tihtipeale juriidilisi probleeme eiranud.
Viimastel aastatel on suured tehnikaettevõtted pannud välja "vigade vaevaraha", et formaliseerida uurijate jaoks probleemidest teatamise ja nende töö kompenseerimise protsessi.
Defconi konverentsil, kõikjalt maailmast pärit turbeekspertide piiranguteta kogunemisel, on samuti olnud õiguskaitseorganitega pingeline suhe.
2002. aastal arreteeris FBI näiteks Las Vegase hotellitoas vene krüptimiseksperdi pärast seda, kui ta oli avaldanud tarkvara, mis võinuks võimude sõnul kahjustada teatud tüüpi e-raamatute turvalisust.
Digiõiguste organisatsioon Electronic Frontier Foundation ütles oma avalduses, et tunneb muret Hutchinsi arreteerimise pärast ja uurib asja lähemalt.
WannaCry lunavara nakatas arvuteid, milles töötasid Microsoft Windowsi vanemad versioonid.
Pärast levimist krüptis tarkvara arvutid ning lukustas kasutajate failid, kaustad ja kettad.
Kui nakatunud seade oli ühendatud võrguga, võisid ka teised võrgus olevad seadmed nakatuda.
Ründajad nõudsid, et ohvrid maksaksid sadu dollareid bitcoin i aadressile.
Hutchinsist sai n-ö juhuslik kangelane.
The Guardianile mais antud intervjuus ütles Hutchins, et ta registreeris veebidomeeni pärast seda, kui avastas, et pahatahtlik tarkvara püüab sellega ühendust luua.
Registreerides domeeni 10.69 dollari eest, käivitas ta nn tapmislüliti, mis peatas tarkvara leviku.
Tema algne kavatsus polnud rünnakut peatada, vaid jälgida selle levikut.
Hutchins, kes töötab Los Angeleses asuvas küberturvalisuse ettevõttes Kryptos Logic uurijana, sõnas intervjuus, et ta ei käinud kolledžis ja on õppinud ise tarkvara kirjutama.
Ettevõte ei andnud oma kommentaare.
Hutchins püüdis jääda anonüümseks, suheldes meediaga oma pideme MalwareTech kaudu, kuid Briti tabloidid paljastasid tema identiteedi.
Teda ülistati küberturvalisuse kogukonnas selle saavutuse eest ja ta sai SC Awards Europe i tööstusharu sündmusel eritunnustuse.
Trump nimetas New Hampshire it "narkourkaks", vihastades sellega osariigi poliitikuid
"President eksib", ütles New Hampshire i vabariiklasest kuberner Chris Sununu.
Valmistab pettumust, et tema väärkirjeldus epideemia kohta eirab kõike suurepärast, mida osariigil on pakkuda.
Senaator Maggie Hassan, New Hampshire i demokraat, nimetas märkusi "tülgastavateks" ja ütles Twitteris, et tema osariik ei erine kuidagi teistest, mis võitlevad laialdase opioidide väärkasutusega.
Senaator Jeanne shaheen, samuti demokraat, nõustus.
"On täiesti vastuvõetamatu, et president räägib NH-st sel moel", kirjutas ta Twitteris.
See on NH ja epideemia täielikult vale kujutamine.
Opioidisõltuvus - uimastite kategooria, kuhu kuuluvad heroiin ja fentanüül - on kõige surmavam uimastiepideemia Ameerika ajaloos.
Uimastite üledoos tappis 2016. aastal rohkem inimesi kui relvad või autoõnnetused - The New York Timesi analüüsitud andmete põhjal hinnanguliselt 59 000 inimest - ja on nüüdseks alla 50-aastaste ameeriklaste peamine surmapõhjus.
2015. aastal tarbis ainete kuritarvitamise ja vaimse tervise ameti andmetel rohkem kui 97 miljonit inimest Ameerika Ühendriikides retseptiga valuvaigisteid.
Hinnanguliselt 12 miljonit nendest inimestest tegi seda viisil, mida ei olnud määranud arst.
New Hampshire on saanud kõva hoobi ja selle elanikud tõstatasid 2016. aasta kampaania ajal probleemi korduvalt presidendikandidaatidele.
New Hampshire is oli 2016. aastal hinnanguliselt 470 üledoosist tingitud surma võrreldes 439 juhtumiga aastal 2015.
Aastal 2012 oli neid New Hampshire i tervishoiu- ja teenindusministeeriumi statistika andmetel 163.
Neljapäeval kirjeldas Sununu opioidiepideemiat meilis kui "üht kõige hullemat tervisekriisi, millega osariik on kunagi silmitsi seisnud".
Ta ütles, et valitsus on kahekordistanud ressursse, mis on pühendatud ennetustööle, ravile ja taastumisele.
Tema sõnul on osariik kulutanud ühtlasi miljoneid dollareid lastele suunatud ennetusprogrammidele, õiguskaitsele narkokaubanduse lõpetamiseks ja algatustele, mille eesmärk on muuta kättesaadavamaks naloksoon, mida kasutatakse raviks üledoosi korral.
Disney kauaaegne nõuandja ja juht Marty Sklar suri 83-aastaselt
Sklar, kes suri 27. juulil oma kodus Los Angelese Hollywood Hillsi naabruskonnas, säilitas ettevõttega sidemed pärast 2009. aastal pensionile minemist, mis oli ajastatud täpselt Disneylandi avamise 54. aastapäevale.
Eelmisel aastal sai temast Hiinas asuva Shanghai Disney avamispäeval ainus trupi liige (nii kutsub ettevõte oma töötajaid), kes on osalenud kõigi 12 Disney pargi avamisel üle maailma.
Ja vähem kui kaks nädalat enne surma osales ta Disney fännide kokkutulekul d23, jagades meenutusi Disneylandi kohta.
Tema surmast teatas Disney Company, nimetamata selle põhjust.
Ta oli 83-aastane.
Sklari ametikoht ajalehe The Disneyland News toimetajana oli ajutine, kuid ta naasis Disneylandi pärast U.C.L.A. lõpetamist 1956. aastal, et töötada selle reklaamiosakonnas.
Temast sai peagi Walt Disney peamine variautor reklaammaterjalide, pühenduste, suveniirijuhtide, kõnede, loosungite, esitluste ja lühifilmide kirjutamisel, nagu näiteks kirjatükk, mis aitas ettevõttel saada heakskiidu Walt Disney Worldi ja Epcoti ehitamiseks Kesk-Floridas.
Ta tegi Walti ja tema venna Royga koostööd ka Disney iga-aastaste aruannete kallal.
"Need olid üsna peadpööritavad ajad inimesele, kes ligines alles oma 30. sünnipäevale ja kellel oli kolledži lõpetamisest möödas vaid kuus või seitse aastat", kirjutas Sklar oma autobiograafias "Dream It! Do It: My Half-Century creating Disney 's Magic Kingdoms" (2013).
Kuid hoolimata sellest, et Walt Disney usaldas kirjatöödes Sklari, määras ta Sklari 1964. aasta New Yorgi maailmamessil Fordi paviljoni, kus Disney Company kujundas näituseid ja atraktsioone.
Sklar kirjutas Walt Disneyle jutustuse Fordi paviljoni atraktsiooni Magic skyway jaoks, kus võis näha animatroonilisi dinosauruseid ja koopainimesi ning mis oli nende peamiseks ühenduslüliks suurte korporatiivsete sponsoritega.
See oli Sklari teise vaatuse algus ettevõttes.
Aina kasvava tähtsusega liikme ja Imagineersi juhina seoti teda üha rohkem Walt Disney pärandiga, kes suri 1966. aasta lõpus tükk aega enne Walt Disney Worldi avamist aastal 1971 ja Epcoti avamist aastal 1982.
Pärast seda, kui Walt Disney 65-aastaselt kopsuvähi tõttu suri, paisati Sklar tagasi kirjutamismaailma, kui talle öeldi, et ettevõtte juhtivtöötajad ei olnud avalikku sõnavõttu ette valmistanud, kuigi "see ei olnud saladus, et Walt oli suremas", nagu ta oma autobiograafias kirjutab.
Sklar tundis enda sõnul nördimust, et tema pidi kirjutama avalduse, millele Roy Disney alla kirjutab, kuid ta mõistis, et puudulik planeerimine oli märk sellest, et Walt Disney surm oli ettevõtte juhid halvanud.
"Tegelikkuses olid nad kõik surmani hirmul", kirjutas Sklar.
Martin Adrian Sklar oli sündinud veebruarikuus New Brunswickis New Jerseys.
Tema isa Leon oli õpetaja ja ema, neiupõlvenimega Lilyn Fuchs, töötas ettevõttes Johnson & Johnson, enne kui pere kolis Long Beachile Californiasse, kui Marty oli 12.
Pärast keskkooli oli tal mitmeid ajutisi töökohti, näiteks töötas ta nii Douglas Aircraftis, jäätisekühveldajana hamburgerirestorani drive-in is kui ka postiteenuste pakivedajana.
Kuid 1955. aasta mais, kui tema kolmas aasta U.C.L.A.-s oli lõppemas, sai Sklar sõnumi, et ta helistaks Disney turundus- ja reklaamijuhile E. Cardon Walkerile.
Tol ajal oli Sklar U.C.L.A. üliõpilaslehe The Daily Bruin uus peatoimetaja.
Walker palus tal tulla ajalehe The Disneyland News looja ja toimetaja ametikoha jaoks tööintervjuule.
Walker ütles, et teemapark avatakse peagi.
Ja see vajab teda.
Walker palkas ta pärast 20 minuti pikkust intervjuud.
Sklar pidi aga ka Walt Disneyle tõestama, et ta teab, mida teeb.
"Olin töötanud seal kaks nädalat ja pidin esitama Walt Disneyle lehe kontseptsiooni", meenutas ta taskuhäälingusaates Disney Avenue veebisaidil.
"Kui see ei oleks Waltile meeldinud, oleks ta mind uksest välja visanud ja professionaali palganud.
Aga õnneks see meeldis Waltile.
Ma olin 21.
See oli hirmutav.
Ma ei olnud kunagi professionaalsel tasemel töötanud ".
Sklar vormis Walt Disney (ja ka mõne teise inimese) õppetunnid ühel hetkel "Miki kümneks käsuks" ehk teemapargi juhatuse manifestiks.
Käsud hõlmavad näiteks järgmist. Tunne oma sihtrühma.
Püüa "astuda külastajate kingadesse", et kogeda atraktsiooni nagu nemad.
Jutusta iga atraktsiooni puhul vaid üht lugu korraga.
Teemameelelahutuse ekspert Bob Rogers kutsus Sklari kord "võluri õpipoisiks" - roll, mida Miki-Hiir mängis Disney filmis "Fantaasia" (1940) -, kuna ta oli vahendanud Disney filosoofiat kolmele disainerite põlvkonnale.
Sklarist jäävad maha tema abikaasa, neiupõlvenimega Leah Gerber, tütar Leslie Sklar, poeg Howard ja neli lapselast.
Sklar oli Disney pühendunud juht.
Ta kandis regulaarselt kolme sihverplaadiga Miki-Hiire kella (mis näitas talle kellaaega Los Angeleses, Pariisis ja Tokyos) ja Miki-Hiire kuldsõrmust.
Ja ta ei unustanud kunagi midagi, mida Walt Disney oli talle õpetanud.
Kui Disney Company arendas California Adventure parki lasteala, tuletas Sklar planeerijatele meelde, et nad lisaksid tegevusi, mida vanemad ja lapsed saaksid ühiselt teha, nagu Walt Disney oli nõudnud.
"Tuletasin kõigile meelde, et Disneyland eksisteeris üldse sellepärast, et Waltil oli tavaks viia oma tütreid Diane i ja Sharonit Griffithi parki karusselliga sõitma", ütles ta ajakirjale The Los Angeles Times 2002. aastal, "ja issi pidi pargipingil istuma ning maapähkleid ja popkorni sööma, kuni lapsed üksi sõitsid".
Ta arvas, et on saanud kolleegilt kõhuviiruse.
Aga miks olid tema sümptomid nii teistsugused?
Traumapunktis anti talle palaviku alandamiseks suur doos atsetaminofeeni.
Ülejäänud päeva vältel teda muudkui küsitleti, torgiti, sorgiti ja uuriti.
Ükski test ei näidanud midagi, kuid teda ei tahetud ka koju saata.
Ta mõistis põhjust.
Viimased kaks aastat oli ta võtnud Sjögreni sündroomi raviks ravimit nimega etanertsept.
Ravim vähendab immuunsüsteemi võimekust ja see piiras tema suutlikkust infektsioonidega võidelda.
Sjögren on autoimmuunhäire - üsna salapärane haigus, mille korral keha enda valged verelibled ründavad normaalset kude, justkui oleks see sissetungiv organism, mis külvas antud juhtumi puhul kaost nii näärmetes, mis toodavad pisaraid ja sülge, kui ka mõnedes liigestes.
Iganädalased etanertseptisüstid olid olnud abiks, vähendades ta liigesevalu.
Kuid ta teadis, et selle ravimi tõttu oli ta tõsise infektsiooni korral üsna abitu.
Kui atsetaminofeen toimima hakkas, tundis patsient end palju paremini.
Traumapunkti arstid otsustasid ta ööseks haiglasse jätta.
Kui tegemist on viirusega, nagu arstid kahtlustasid, on temaga järgmisel päeval kõik korras ja ta lastakse koju.
Kui Girard esimest korda oma uuest patsiendist kuulis, viis ta end kurssi infektsioonidega, millele etanertsepti manustavad inimesed on vastuvõtlikud.
See loend oli pikk.
Viiruseid ei saa enne diagnoosi ravida, seetõttu keskendus ta bakteriaalsetele infektsioonidele.
Üks bakter, mis ründab immuunpuudulikkusega inimesi, on toiduga edasikanduv listeeriabakter.
Seda leidub tihtipeale pastöriseerimata piimas ja juustudes ning see põhjustab kohutavat iiveldust, oksendamist ja kõhulahtisust, mida tal ei esinenud.
Leegionärihaigus on teine infektsioon, mis on selle ravimi võtjate hulgas levinud, kuid tal ei esinenud köha ega õhupuudust.
Veelgi levinum bakter Staphylococcus aureus võib põhjustada liigeseinfektsioone, kuid, jällegi, tal ei olnud liigesekaebusi.
Sellest hoolimata plaanis arst alustada laiaulatuslikku antibiootikumiravi, mis kataks kõik need ohud.
Patsiendiga kohtudes ei tundunud aga, et ta võiks tõsise infektsiooni käes vaevelda.
Traumapunkti arstid ei olnud talle antibiootikume andnud.
Arstil oli võimalus venitada antibiootikumide manustamisega ning lihtsalt jälgida ja oodata, aga kui patsiendil olnuks üks neist infektsioonidest, mille kohta ta oli lugenud, võinuks ravi isegi paari tunni võrra edasilükkamine surmaga lõppeda.
Olukorra muutis veelgi keerulisemaks asjaolu, et patsient arvas, et ta on allergiline penitsilliini vastu, kuigi ta ei mäletanud, mis juhtus, kui ta seda võttis.
See lõi riski ja kasu suhte nihkesse.
Tavapäraselt madalate panustega otsus, kas alustada antibiootikumiravi või mitte, muutub, kui selle tagajärjed võivad olla niivõrd ohtlikud.
Ta palus kolleegil, teisel residendil, patsienti hinnata.
Girard ei öelnud kolleegile, et ta plaanis antibiootikumiravi. Ta palus lihtsalt patsiendi üle vaadata ja oma soovitus anda.
Kolleeg kohtus patsiendiga ja nõustus.
Kuigi ta nägi hea välja, oleks ta infektsiooni korral selle vastu praktiliselt kaitsetu.
Arst peaks patsiendile antibiootikume andma.
Kuna patsiendil on esinenud penitsilliiniallergiat, peaks Girard laskma teda testida, et kontrollida, kas ta talub ravimit, mis ei ole penitsilliin, vaid selle lähedane sugulane.
Girard palus manustada testdoosi.
Kui tal oleks esinenud ravimile tõsine reaktsioon, oleks tal tekkinud lööve või tema vererõhk oleks alanenud.
Kumbagi ei juhtunud.
Seetõttu manustati talle tervikdoos.
Paar tundi hiljem sai Girard kõne.
Patsiendi kehatemperatuur oli tõusnud 39 kraadini.
Ta kiirustas patsienti vaatama.
Patsiendi nägu läikis õhukesest higikihist ja ta põsed olid roosad.
Kuigi tal näis olevat ebamugav, oli tema südame ja vererõhuga kõik korras.
Arst tänas endamisi õnne, et ta oli patsiendile antibiootikume andnud.
Ta palus manustada veel ühe doosi Tylenoli ja kui ta patsienti veel viimast korda üle vaatama tuli, magas too sügavalt.
Palavik oli taandunud.
Higine kuma ja roosad põsed olid kadunud.
Järgmisel õhtul, kui Girard öiseks vahetuseks haiglasse naasis, külastas ta esimese asjana seda patsienti.
Ta oli vastu võtnud ka viis teist patsienti, kuid selle patsiendi pärast muretses Girard kodus pärast tema päevasele meeskonnale üleandmist kõige rohkem.
Nende tundide jooksul, mil ta teda ei näinud, oli laboris kasvanud tema verre organism.
Veel oli liiga vara öelda, mis see täpsemalt on.
Selge oli aga see, et tegemist on bakteriga, mis on piisavalt jõuline, et Petri nõus kiiresti kasvada, ja et tegemist pole Staphylococcus aureuse ega leegionärihaigusega.
Teiste võimaluste loend oli pikk ja ükski neist ei näinud tegelikult sobivat.
Kulus veel kaks päeva, enne kui nad suutsid viimaks bakteri kindlaks teha.
Tegemist oli listeeriabakteriga.
Girard, nagu ka kõik teised, kes patsiendi eest hoolitsesid, olid üllatunud.
Arstina tekivad su peas haiguste kohta pildid.
Girardi jaoks oli listerioos haigus, mis saadakse pastöriseerimata piimast ja pehmetest juustudest ning mis põhjustab iiveldust, oksendamist ja kõhulahtisust.
Ta töötas selle ebatavalise infektsiooni kohta veelgi materjali läbi ja leidis, et kuigi tavapärase immuunsüsteemiga inimesed võivad neid sümptomeid kogeda, taastuvad nad tavaliselt kiiresti nagu patsiendi kolleeg.
Rasedate naiste, vanemate kui 65-aastaste ja kahjustatud immuunsüsteemiga inimeste puhul võib infektsioon vallanduda aga väljaspool seedetrakti - mõnikord ilma tavapäraseid sümptomeid ilmutamata - ja sattuda vereringesse.
Sealt võib see levida üle terve keha nagu kulutuli.
Seda tüüpi infektsioon, mida kutsutakse invasiivseks listerioosiks, võib lõppeda seda põdevate patsientide puhul kuni 30% juhtudest surmaga.
Tõepoolest, kuigi see ei ole nii levinud kui botulism, võib listerioos olla sama surmav.
Varane antibiootikumiravi võib elu päästa.
Kui tegemist on toiduga edasikanduva haigusega, siis mis toit seda bakterit kandis?
Kuigi patsient ja tema kolleeg ei olnud reisil pastöriseerimata piima ega pehmeid juustusid tarbinud, tuvastas internetiotsing sel suvel Šotimaal listeeriapuhangu, mis oli seotud suitsutatud veiselihaga.
Kumbki neist ei olnud suitsutatud veiseliha söönud, aga nad sõid pisut suitsutatud lõhet.
See, kust nad bakteri täpselt üles korjasid, jäi saladuseks.
Kui arstide meeskond oli teada saanud, mis patsiendil viga on, said nad antibiootikume kohandada.
Tema kolmenädalane ravi lõppes juulis.
Arstid soovitasid tal suve lõpuni rahulikult võtta, kuid praeguseks tunneb ta ennast üsna hästi ning on naasnud muuseumi ja oma armastatud töö juurde.
Pakistani hindud Indias varjupaika ei leia
70 aastat pärast kahe riigi eraldumisega alguse saanud ajaloo suurimat rahvastikurännet liiguvad hindud endiselt Pakistanist Indiasse.
Kahe riigi piiril asuvates kipakates laagrites ootavad neid juba ees kümned tuhanded inimesed, kellel pole isegi seaduslikku õigust Indias töötada.
Seega pole paljudel muud valikut kui rabada illegaalselt ajutiste elupaikade lähedal kivimurdudes - India võimud jälgivad teiselt poolt piiri tulnute liikumisi väga teraselt.
Enamik Pakistanist saabunutest ei oska sellist vastuvõttu oodata.
Pole tööd, pole maja, pole raha, pole süüa.
Seal töötasime põldudel, olime talupojad.
Siin sunnitakse meiesuguseid aga elatise teenimiseks kive lõhkuma ", sõnas 81-aastane Jogdas.
Meie jaoks ei ole lõhestumine läbi.
Hindud üritavad endiselt oma riiki naasta.
Ja kui nad siia tulevad, ei ole neil midagi ", lisas Jodhpuri linna lähedal välilaagris elav eakas mees.
Pärast India iseseisvumist Briti koloniaalvõimu alt 1947. aastal kaotas oma kodu üle 15 miljoni inimese.
Eraldumine põhjustas kuudepikkuse vägivallalaine, milles kaotas usuviha tõttu elu vähemalt miljon inimest.
Verise kaose keskel pagesid hindud ja sikhid äsja moodustatud Pakistanist, moslemid liikusid aga vastupidises suunas.
Väljarändest hoolimata on hindud endiselt Pakistani üks arvukamatest vähemusrühmadest.
Erinevatel hinnangutel moodustavad nad umbes 1,6 protsenti riigi 200-miljonilisest elanikkonnast.
Paljud neist kurdavad pidevat diskrimineerimist ja kardavad röövimist, vägistamist ja sundabielusid.
"Tagakiusamine algas varsti pärast eraldumist", sõnas Jogdas, kelle pere kolis vaid paar kuud enne kahe riigi lahknemist põua eest pääsemiseks praeguse Pakistani aladele.
Ei möödunud päevagi, mil me oleks saanud rahus elada.
Ma tahtsin tulla tagasi, et elada oma hindu vendade keskel.
India peaministri Narendra modi rahvuslik valitsus on öelnud, et soovib teha usulistel põhjustel tagakiusatutel Indias varjupaiga leidmise lihtsamaks.
Eelmisel aastal hakkas valitsus võimaldama immigrantidele kodakondsuse taotlemist oma elukohas, varem käis kogu asjaajamine keskvalitsuse kaudu.
Pakistanist Indiasse ümber asunud hindudel avaneb pärast seitset aastat riigis elamist võimalus kiirkodakondsuse saamiseks.
Bürokraatlike viivituste tõttu on see protsess tihti aga oluliselt aeganõudvam.
64-aastane Khanaramji lahkus Pakistanist 1997. aastal ja sai India kodakondsuse 2005. aastal.
Paljud on tema sõnul aga loobunud ja pöördunud tagasi Pakistani, kuna näevad, et Indias ei oota neid hea elu.
Valitsus ei paku mingit tuge.
Me oleme nagu ilma omanikuta kariloomad.
Lihtsalt üritame omapäi ellu jääda ", sõnas Khanaramji.
Kuid vaesusest veelgi hullem on võimude skeptilisus.
Need, kellel ei ole kodakondsust, peavad kannatama luureagentuuride ahistamist.
Neid koheldakse alatasa kahtlusaluste ja Pakistani agentidena ", seletas ta.
Jodhpuris Pakistanist tulnud hindude aitamisele pühendunud heategevusorganisatsioonile aluse pannud Singh Sodhal olid 2014. aastal võimule tulnud modi suhtes suured ootused, kuid nüüdseks on ta pidanud pettuma.
Modi valitsuse ajal on pinged India ja Pakistani vahel kasvanud ning selle tõttu kannatavad kõige rohkem migrandid.
"Nende elu muutub põrguks", sõnas Sodhal.
Paljude jaoks on aga sellinegi kohtlemine parem kui elu Pakistanis.
Horoji põgenes kahe täiskasvanud pojaga Indiasse kaks aastat tagasi, kuna oli hakanud oma pakistanlastest naabritelt tapmisähvardusi saama.
"Oma elu päästmiseks pidime Indiasse põgenema", ütles 65-aastane Horoji, kelle vanavanemad olid pärit praeguse India aladelt, kuid leidsid end riigi lõhenedes valelt poolt piiri.
Minu vanaisa liikus töö pärast teisele poole.
Aga ta ütles meile, et me õigel hetkel Indiasse koliks, kuna aimas, et tulevik võib hindudele ohtlikuks kujuneda.
Esmaspäeval oli viimane võimalus pakkuda välja üks tore nimi juuni alguses sündinud ninasarvikuvarsakesele.
Loomaaednikel on nüüd suur kastitäis nimesid läbi vaadata, et leida see õige, mis loomaaia sünnipäeval, 25. augustil pidulikult välja kuulutada.
Naaritsapoegadele saab aga nime pakkuda veel kuni taasiseseisvumispäevani.
Augusti algusest alates näeb tervet ninasarvikuperet korraga kõrvuti õueaedikuis jalutamas.
Ning kuigi isa Kigoma aeg-ajalt tähtsalt puhisedes ringi jookseb ja sarvega aiaposte kolistab, ei lase ema Kibibi end häirida, ninasarvikuvarsake saab aga väärt õppetunde.
Kuigi sündide kõrgaeg on möödas, nägid 1. augustil ilmavalgust jakivasikas ja kaks kodukitse talle.
Kullimäel võib soojal suvepäeval peale sattuda kümblevatele kotkastele.
Takiinidel, omapärase välimusega kitslastel, algas jooksuaeg.
Neljapäeval toimus loomaaias järjekordne Vivacolori värvipäev.
Suur hulk häid abilisi värvisid ära uue kaamelimaja, emaelevantide suure õueaediku aiapostid ja isaelevandi vaateterrassi.
Et värvijaid mitte segada, veetsid emaelevandid Fien ja Draay taas aega isaelevant Carli seltsis.
9. augustil, loomaaia teisel klassikakolmapäeval esineb Aavo Otsa trompetiansambel.
Loomaaiast saab mälestuseks soetada ninasarvikute ja naaritsatega Kruuse ning muid vahvaid meeneid.
Heategevusmüügi tulu läheb vastava liigikaitseprojekti toetuseks.
Möödunud nädalal aset leidnud tiigripäeval koguti heategevusmüügil üle 1000 euro.
Jüri Kolk: Puhake terve aasta jooksul, nii et puhkust poleks vajagi
Muidugi olin ise süüdi, et see puhkus puhkamata jäi.
Küllap olin ka mõnevõrra vajalik töötaja, aga samas vist ainus, kes end asendamatuks pidas.
Ise süüdi, et lollakas kohusetunne mu rinnus laiutas.
Siinse kolumni alguses toodud tsitaat on tore selle poolest, et vastab täielikult tõele.
Nii oligi - uus amet, millega tegin algust sama aasta märtsis, nõudis küll omajagu töötamist, aga miski selle töö juures sobis mulle nii palju paremini, et toibusin kolme kuuga täiesti uuele elule, puhkasin ennast välja.
Praegugi on suvi, puhkuste aeg.
On aeg anda uusaastalubadusi, vaadata üle, mis on elus juhtunud ja mis suunas kogu see värk kisub.
"Selle jaoks on ju jõulud ja aastavahetus!" Hüüatab nüüd mõni korralik kodanik pahaselt.